Naise sõnul on nad totras ja ohtlikus tupikus. “Näiteks võib see inimene ühel päeval tulla ja lapse arved tühjaks teha või hiljem nõuda enda ülalpidamist, kui ta ise ei ole selleks suuteline. Eesti seadused ei kaitse last selle eest,” selgitab naise praegune elukaaslane Andres. Heledapäine elurõõmus plikatirts ei tea oma välismaal elavast pärisisast midagi ning peab Andrest oma õigeks isaks. 

Epopöa algas, kui lapsepõlvesõbrad Liina ja Andrei 2003. aasta jaanuaris abiellusid ja üheksa kuud hiljem sündis tütar. Keskne tegur kogu loos on, et Andrei hüppas juba 90ndate alguses Kanadasse ja sai seal kodakondsuse. Värske pere tegi suuri plaane. “Me pidime pärast lapse sündi Kanadasse sõitma ja hiljem edasi Austraaliasse kolima,” selgitab Liina, kes veetis raseduse üksi Eestis. Mees töötas samal ajal enda sõnul Kanadas hotellimänedžerina. 

Esimene tõsine lahkheli tekkis beebi sünni ajal. Liina helistas ämmale, et rõõmsast sündmusest teatada, aga ootamatult võttis toru Andrei, kes pidi viibima hoopis Atlandi taga! Mees palus vabandada, et ei jõudnud äsja koju jõudmisest veel naisele teada anda, ja näis oma last sünnitusmajja vaatama saabudes rõõmus. Paraku jäi see ainsaks korraks, kui ta oma ihusilmaga maimukest nägi.

Algul saatis Andrei Kanadast saja dollari kaupa raha, aga siis saadetised lakkasid. Ka telefoniga oli teda üha raskem kätte saada. “Kui rääkis, siis andis umbmääraseid lubadusi, kuni ühel päeval teatas – ära rohkem helista, unusta mind,” räägib Liina. Lepiti kokku lahutus, mida mees lubas Eestisse vormistama tulla. Paraku jäi see ainult lubaduseks. 

Andrei pani rahvakeeli öeldes tuima. Ei vastanud kõnedele, kirjadele ega Eestis elavate sugulaste kaudu saadetud sõnumitele. Just tema puudumise tõttu venisid kohtuprotsessid aastatepikkuseks. Alles 2007. aastal määrati tagaseljaotsusega lapsele elatis 4750 krooni kuus ja veel aasta hiljem sai Liina lõpuks lahutuse. 

Otsuse teinud kohtunik Sirje Õunpuu sai rongaisa korra küll toru otsa, kuid tal tuli pettuda – mees ei nõustunud ütlema isegi oma kontaktandmeid Kanadas ega pidanud lubadust välja ilmuda. Seetõttu seisab Andrei kohta otsuses: “Ei ole kinni pidanud kohtule antud lubadustest ja sellega on keeldunud koostööst kohtuga ning igati hoidunud kõrvale kohtumenetlusest.”

Olukord oli seda tragikoomilisem, et enne lahutust oli Liina uuesti seitsmendat kuud rase. “Absurdne oli, et Andrei, kes polnud kolm aastat üle piiri käinud, taheti määrata isaks,” räägib elukaaslane Andres. “See oli juriidiline nonsenss, mis tähendas, et kui tuleb mees kohale ja tahab s***a keerata, siis ta võib öelda, et ta on lapse isa.”

Kuid pärast lahutust alles komejant algas, sest Eestis tehtud kohtuotsus polnud väärt isegi paberit, millele see kirjutati. Otsused tõlgiti küll inglise keelde ja saadeti Kanadasse Andrei viimasele teadaolevale aadressile, aga elatisraha ei laekunud sentigi.

Liina pöördus mullu kohtutäituri poole, kes laiutas käsi – meie tegevus piirdub Eestiga. Edasi esitas Liina Andrei kohta avalduse politseile kuritahtliku elatisraha maksmisest keeldumise kohta. Politsei keeldus kriminaalasja algatamisest, sest mees elab Kanadas ja seal pole elatise maksmisest kõrvalehoidmine kuritegu! 

Edasi kaebas Liina ringkonnaprokuratuuri, riigiprokuratuuri ja uuesti ringkonnakohtusse. Aga vastus oli sama – kuna Kanadas pole see kuritegu, siis mees ei vastuta. Kanada pole ühinenud rahvusvahelise Haagi konventsiooniga, mis puudutab ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamist, mis maakeeli tähendab, et Eesti kohtuotsus ei maksa vahtralehemaal midagi. 

 Oleks küll teoreetiline variant minna Andrei vastu kohtusse Kanadas – kui vaid teaks, kus ta elab! Aastatepikkusest jandist väsinud Liina lõi rahale käega. “Kukub välja nii, et Kanada kodanik võib meil teha mida iganes ega vastuta millegi eest,” leiab Liina. 

Kuid nüüd ootab peret uus katsumus. Nimelt soovivad nad Andreilt võtta Viktoria isaõigused. “Hetkel Viktoria kutsub Andrest isaks ja teab, et ta on tema ainus isa,” ütleb paljukannatanud Liina. “Kas lapsele on vaja sellist isa, keda ta pole mitte kunagi näinud ja kes ei tunne absoluutselt ta käekäigu vastu huvi?” lisab Andres. 

Paraku avastasid nad ehmatusega, et ka Andrei isaõiguste tühistamiseks tuleb läbi teha samasugune kadalipp, mis kardetavasti lõpeb täpselt samasuguse tupikuga. “Kanada on anomaalne riik ja Eesti on võimetu oma kodanikke kaitsma,” põrutab Andres. Eestlased valavad kõrvuti Kanada sõduritega välismaa konfliktikolletes verd, aga meie kodanikke ei kaitse Kanadas keegi. 

* Kuna konflikt puudutab alaealist last, siis on ema ja tütre nimed artiklis muudetud. Õiged isikud on toimetusele teada.