Eesti lähiaja suurima ehitusobjekti, miljardeid eurosid maksva Rail Balticu kiirraudtee ehitamisele pani eneselegi ootamatult kõva põntsu Andrus Jair. 48aastane mees töötab argipäeviti Premia Foodsi toiduaineettevõttes logistikajuhina. Ta vastutab külmkaupade ladustamise ja laialiveo eest.

Seejuures pole Jair ­tulihingeline Rail Balticu vastu võitleja. „Mul pole selget arvamust selle raudtee kohta,“ ütleb ta. „Hea ühendus tundub ju sümpaatne. Aga mõningaid asju saaks seal kindlasti mõistlikumalt teha.“

Asi ongi mõistlikumalt tegemises.

Töövälisel ajal tuntakse Jairi linnusõbrana. Internetis tituleeritakse teda aeg-ajalt harrastusornitoloogiks, kuid Rail Balticu kontekstis esineb ta eksperdina. Jair tunnistab, et ei ole linnuteadust kusagil tudeerinud, kuid tema kogemustepagas on nii rikkalik, et keegi ei kahtle tema asjatundlikkuses.

Kuus aastat tagasi, kevadel 2014, kolistas Andrus Jair mööda Pärnumaa metsi, otsis metsiste elupaiku, hindas sealse metsa kvaliteeti ning pani oma vaatlused kirja.

Metsis ehk mõtus on Eesti suurim kanaline. Punasesse raamatusse kantud kaitsealune lind, kelle arvukus kahaneb.

Jair vaatas üle ka varasemad tööd sealkandi metsiste elu kohta.

Nende ja oma välitööde põhjal koostas ta 23 lehekülje pikkuse arvamuse „Rail Balticu raudtee ja selle rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele“.

 

Ettekande 16. leheküljel manitses Jair: „Mitte planeerida trassi elujõulisest metsise elupaigast läbi!“

Kevadel 2020 osutus see lause erakordselt oluliseks, väidab Piret Blankin.

Avalehele
86 Kommentaari
Loe veel: