09.05.2008, 00:00
Eesti suurima teletootja lahutus
Tele- ja filmiproduktsiooni firma Ruut pudenes aprillis kaheks. Monika Vichmanni juhtimisel eraldub televisioon, Artur Talvikule ja Kiur Aarmale jääb filmiosa.
Faehlmanni tänaval, modernseks vuntsitud vanas garaažipealses
nõupidamiste ruumis massiivse laua taga istuvad Monika Vichmann, Artur
Talvik, Kiur Aarma, Olavi Paide, Kaupo Karelson. Vormistamisel on lahutus Eesti
suurimas teletoodangu firmas Eetriüksus.
Suuromanikul Monika
Vichmannil on ligikaudu kolmveerand firma aktsiatest ja ainuüksi temast
piisab, et hääletada Eetriüksuse (Ruut on firma kaubamärk)
juhatusest välja filmimehed Kiur Aarma ja Artur Talvik.
Nagu
lahutuse puhul ikka, loetakse hõbelusikaid ja saetakse abieluvoodit.
Suvest ehk uuest hooajast hakkavad tegutsema kaks uut firmat.
Telesaateid teeb Ruudu Produtsendid Karelsoni ja Paidega (neile jääb
ka kaubamärk Ruut) ning filmi toodavad Aarma ja Talvik. Neile
jääb Eetriüksus. Võimalik, et Vichmann tõmbub
teleärist hoopis välja.
Miks Eesti üks
ambitsioonikamaid filmi- ja telefirmasid lõhenes?
Osapooled
jäävad kidakeelseks. Artur Talvik ütleb, et maailmavaatelised
lahkarvamused tirisid firma kaheks – teletootmine on riskivaba ja
planeeritud kasumiga, filmibisnis aga õnnemäng, kus raha koju
toomine võtab paar aastat.
Kiur Aarma ei taha äriasjust
rääkida, lõõbib niisama: “Muuseas, otsustaval
koosolekul osalesid ka ühed mehed, kel olid mustad prillid ees.” Ta
on heas tujus. “Ja pärast koosolekut sõitsid nad Saksa
allveelaevaga Antarktikale, kus on salajane natsilabor.”
Monika Vichmann on nõus rääkima kõigest muust, aga
mitte firmast. Tema on rahalises mõttes Ruudu võtmekuju.
Kaupo Karelson teatab, et ei kommenteeri.
Kaupo ja
Monika
Lahutuse mõistmisel võib olla abi
ajakirjast Kroonika, kus on mitmel korral keerutatud juttu Eesti ühe
rikkama mehe Marcel Vichmanni naise Monika ja Ruudu ühe
juhtivtöötaja Kaupo Karelsoni lähedase suhte ümber.
Karelson on hea käega produtsent. Asjad, mida ta ette
võtab, on õnnestumised. Tema ampluaa on rahvarikkad
šõud, ligikaudu kümme aastat on ta teinud Mart Sanderi
juhitud “Tähed muusikas” ning praegusel ajal valmib
tema tööna “Eesti otsib superstaari”.
Maie ja Valdur ehk Milling ja Norman on olnud aegade algusest
teleekraanil Karelsoni sobitusel.
Monika on Kroonika jutte leebelt
naljatledes tagasi lükanud, kuid lisanud midagi sellist et: “Ainult
mees (Marcel – toim.) võiks rohkem kodus olla” või
“Ah, need jutud tulevad sellest, et Marcel reisib nii palju.”
Kaks ja pool aastat tagasi laenas Monika Vichmann miljardärist
mehe käest oma firmale 11,5 miljonit krooni, sest Ruudu kahjum vajas
katmist. Ühtlasi kasvas naise osa firmas selle käiguga ligi
kolmveerandini. Praegu, kui abielu on karile jooksmas, peab
naine rahaseisu üle vaatama.
Ta ei vaja ilmselt
enam filmiäri, mis nõuab pikaajalist investeerimist
ja on suure riskiastmega.
Telesaadete tootmine seevastu toob
tavaliselt kasumit. Monika Vichmanni väikese erafirma viimases bilansis on
Ruudu osalus kantud koguni reale “müügiootel
põhivara” ehk mingil ajal oli tal kavatsus vähemalt see
osa maha müüa.
Monika Vichmann tuli telemaailma
“Kahvli” saate kaudu – ta õppis Concordia
ülikoolis Hagi Šeini kateedris televisioonindust. Monika pakkus
ennast ise “Kahvlisse” tööle ning sai
stuudioassistendiks. Selleks ajaks oli kolm aastat Aarma ja Hannes Võrno
juhitud saade vaadatavuse tabelite ülaotsas.
Monika oli
stuudios režissöör
i käepikendus: klapid peas, andis ta kätega edasi sõnumeid:
“Saade maha, reklaam peale.” Vichmannile see roll sobis.
Aastatega kasvas Monikast kontori süda, ta oli nagu emamesilane
– tark, usaldusväärne ja alati olemas.
Televisoon filmi vastu
“Kahvli” edulaine
turjal Ruut 2000. aastal sündiski. Kiur Aarma oli suurosanik ja tema
partnerina alustas Tõnis Haavel.
Ajakirjandus
rääkis, et Aarmal on kosmose vallutamise plaan: et käima on
lükatud Eesti suurim produktsioonifirma. Ei mingit tasa ja targu
kasvamist, samm-sammult investeerimist.
Samas kadus Ruudul rokkides
süsteem rahaasjades. “Mulle meeldib konkreetsus, korrektsus ja
täpne eelarvestus, ma ei tahaks olla liiga suur mängur,”
ütles Teet Margna 2002. aastal Ruudust lahkudes. Ta rääkis, et
firma areneb liiga kiirelt ja kohati umbropsu.
Margnale jäid
kaugeks “filmiosakond” ja “dokumentaalfilmi osakond”,
mis tol aastal Ruudus tekkisid. “Mulle tundus, et esmalt peaks
ideaalselt toimima teleosakond. Aga viimase osatähtsus ja
väärtus justkui ainult langes,” rääkis Margna 2002.
aastal Eesti Ekspressile.
Edaspidi suhtlesid Margna ja Ruut ainult
kohtulaua ees.
Samal ajal käisid filmi “Vanad ja kobedad
saavad jalad alla” võtted Madis Millingu ja Henrik Normanni
telešõu põhjal. See oli Ruudu esimene ja siiani menukaim
mängufilm läbi aegade, aga paraku pole see end majanduslikult tasa
teeninud. Huvitava vimkana olid autorid Ruudu telepoole mehed Kaupo Karelson ja
Rando Pettai.
Ruudu filmiambitsioonid aina kasvasid ja
ettevõte tahtis olla tegija ka dokumentalistikas. Eriti on see olnud
Kiur Aarma kirg.
TV3 juht Toomas Vara on öelnud, et
kommertstelevisioonis tahavad inimesed dokumentaalfilme vaadata, kui need
räägivad 90kilosest kasvajast või kahe peaga beebist.
Aarma väidab vastupidist.
Kui vaadata firma
2004.–2005. aasta reklaambrošüüri, on seal
välja käratud seitse(!) projekti, mille tarvis tehti ka kulutusi. Tol
aastal sai valmis ainult üks film – “Haukka grupp”, mis
on Eesti üks kõrgetasemelisemaid ajaloolisi dokumentaalfilme.
Tiit Pruuli ja Kiur Aarma tegid tõesti hea töö, mis
maksis kaks miljonit krooni ja see on ka praeguseks tasa teenitud.
Alles nüüd maikuus ehk kolm aastat pärast
väljahõikamist esilinastus film Juri Lotmanist.
Valmima
pidi ka dokumentaal Markko Märtinist, aga selle peatas Michel
Parki surm.
Kiur Aarma käis Birmas uurimas
taustamaterjali dokfilmile vend Vahindrast, mis siiani ootab
valmimist.
Sellesama lennuka aasta alguses hõikas
Ruut pressiteates, et kavas on saavutada aasta käibeks 50 miljonit
krooni. Lend viis kõrgele.
Võeti ette palju ja
kümme kuud hiljem tuustis Monika
Vichmann välja 12,5 miljonit krooni, et nii selle kui ka
eelmiste aastate kahjum kinni lappida. Sellest 11,5 miljonit oli tema abikaasa
raha. Vichmann tõusis firma juhtivaks tegelaseks, kelle
põhihuvi on televisioon ja mitte filmide tootmine.
Ettevõtte peamine rahasööja oli hiiglaslik palgaliste
ja juhtide armee. Ruudus käivitus kokkuhoiuprogramm. 25 inimest jäi
palgale ja 50 pidi jätkama lepinguliste töötajatena. Paljud
neist lahkusid: mõned kerge südamega, teised üsna kibeda
meelega.
2005. aasta oli väga kallis õppetund, millel on
mõju ka tänavukevadisele lahutusele.
Hoogne Artur
Pärast kriisiaastat 2005 oli jaanuarist firmas ka
uus osanik, tuntud filmimees Artur Talvik.
Talvik ütleb
enda teeneks, et filmindust hakati Ruudus vaatama majandusliku tasuvuse
seisukohast ning terve Ruudu firma lõpetas esimest korda kasumis.
Ka tänavu tuleb kasum, aga Monika on juba väga palju raha firmas
kaotanud.
Filmitootmine on jätkunud kasvavas tempos.
“Rikkaks nendega ei saa, aga peale ka ei maksa,” ütleb Kiur
Aarma, kes uutest filmidest räägib hea meelega.
Kannatamatu Monika
Üks põhjus, miks
Artur Talvik pole lahutuse asjus väga jutukas, on kohe-kohe valmiv
mängufilm “Detsembrikuumus”, mis räägib 1924. aasta
mässust.
Monteerimine käib ja kinolinale
jõuab linateos tänavu sügisel. Näib, et tuleb
hea film, kus on nii seiklust kui ka väike armastuslugu, mis
põhineb tõsielusündmustel.
Filmi toetas vabariigi
sünnipäeva puhul valitsus ja isegi kasiinoomanik Armin Karu andis
hetkeemotsiooni ajel miljon krooni, et toetada isamaalist ettevõtmist.
Filmi lõpetamiseks on veel neli miljonit krooni puudu. Aga enam ei tule
see raha Monika Vichmanni taskust.
Arvestades
filmitööstuse eripära, oleks väikeses
Eestis filmistuudiol majanduslikult paslik toimetada telefirma külje
all. Saaks paremini riske maandada.
Filmidest ei laeku raha ühe
majandusaasta jooksul. Oskuslikul majandamisel miinust ei jääks, kuid
viiteaeg on paar aastat.
Muuhulgas võib Talviku ja Vichmanni
vahel tekitada vimma ka see, et Talvik võitis miljon krooni Monika
Vichmanni rahakotist. Ülehüppamise eest konkureerivast firmast
Allfilmist Ruutu sai Talvik miljoni oma taskusse ja lisaks 20 protsenti
Ruudu aktsiatest.
Kuldse käega Kaupo
Pärast käesoleva telehooaja lõppu suvel jaguneb Ruut
filmifirmaks ja telestuudioks. Teleäri on lollikindel: suur miinus on
ebatavaline, saated müüakse ette maha ja hinna sisse on kirjutatud ka
väike kasum.
Hea näide on Raivo Suviste firma Balti
Video, kelle portfoolios on “Õnne 13”, “Kodu keset
linna”, “Tantsud tähtedega”, “Pehmed ja
karvased”, “Miljonimäng”. Suviste firma on iga aasta
tiksutanud ausat kasumit (viis või seitse miljonit), mille mees on osalt
firmasse tagasi investeerinud. Ja isegi oma võttestuudio
ehitanud.
Ka Ruudus on teletootmine olnud majanduslikult plussis.
Selle eest on vastutanud Kaupo Karelson ja Olavi Paide.
Olavi
Paidel, ülikooli lõpetanud ajakirjanikul, on soont publitsistikale.
Eriti meeldib talle tõsielu, kus on sees väike vimka, nagu
“Teletaip” või Oja-Juure “Ärapanija”.
Muuseas, kui enamiku saadete kondikava on sisse ostetud, siis
“Ärapanija” on välja mõeldud siinsamas
Maarjamaal.
Osanikud ootavad ära suvise kasumijagamise ning
jätkavad oma asja ajamist. Enam mitte koos. Nagu inimeste puhul, tuleb ka
firmades ette lahutusi ja teinekord võib ees ootav õnn olla
toredamgi kui vana.
Neid seob Miina Härma:
- Selle loo peategelasi seob see, et mitmed neist on käinud ühes Eesti eliitkoolis Tartu Miina Härma gümnaasiumis.
- Ühes klassis õppisid Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli, neist pisut noorem on kooliõde Monica Vichmann.
- Veelgi nooremad on Miina Härmas õppinud Kaupo Karelson ja tema klassivend Veljo Kurik.
Ruudu kaubamärgi all valminud tooteid:
Filmid:
- “Tähed muusikas”
- “Kahvel”
- “Teletaip”
- “Robinson”
- “Kuulus või kummaline”
- “Vanad ja kobedad”
- “Parimad sõbrad
- “Reisile sinuga”
- “Mamma mia”
- “Farm”
- “Vana aja asjad”
- “Edekabel”
- “Baar”
- “Varivalitsus”
- “Normani show” jt
Filmid:
- “Baruto” (2008)
- “Must-valge aken” (2008)
- “September” (2008)
- “Detsembrikuumus” (2008)
- “Lotmani maailm” (2008)
- “Kinnunen” (telemängufilm 2007)
- “Tervitusi Nõukogude Eestist!” (dokumentaalfilm 2007)
- “Vastutuulesaal” (dokumentaalfilm 2007)
- “Kõrini! / Schnauze voll” (2007)
- “Sinimäed” (dokumentaalfilm sarjast “Kuum külm sõda” 2006)
- “Haukka grupp” (2005)
- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (2003)
Ruudu majandusnäitajad | |||
2004 | 2005 | 2006/2007 | |
käive (mln krooni) | 34 | 23 | 39 |
kasum/kahjum (mln krooni) | -5,8 | -6 | 1,2 |
Allikas:Äriregister |