Eesti suurima teletootja lahutus

Tele- ja filmiproduktsiooni firma Ruut pudenes aprillis kaheks. Monika Vichmanni juhtimisel eraldub televisioon, Artur Talvikule ja Kiur Aarmale jääb filmiosa.

Faehlmanni tänaval, modernseks vuntsitud vanas garaažipealses nõupidamiste ruumis massiivse laua taga istuvad Monika Vichmann, Artur Talvik, Kiur Aarma, Olavi Paide, Kaupo Karelson. Vormistamisel on lahutus Eesti suurimas teletoodangu firmas Eetriüksus.

Suuromanikul Monika Vichmannil on ligikaudu kolmveerand firma aktsiatest ja ainuüksi temast piisab, et hääletada Eetriüksuse (Ruut on firma kaubamärk) juhatusest välja filmimehed Kiur Aarma ja Artur Talvik.

Nagu lahutuse puhul ikka, loetakse hõbelusikaid ja saetakse abieluvoodit.

Suvest ehk uuest hooajast hakkavad tegutsema kaks uut firmat. Telesaateid teeb Ruudu Produtsendid Karelsoni ja Paidega (neile jääb ka kaubamärk Ruut) ning filmi toodavad Aarma ja Talvik. Neile jääb Eetriüksus. Võimalik, et Vichmann tõmbub teleärist hoopis välja.

Miks Eesti üks ambitsioonikamaid filmi- ja telefirmasid lõhenes?

Osapooled jäävad kidakeelseks. Artur Talvik ütleb, et maailmavaatelised lahkarvamused tirisid firma kaheks – teletootmine on riskivaba ja planeeritud kasumiga, filmibisnis aga õnnemäng, kus raha koju toomine võtab paar aastat.

Kiur Aarma ei taha äriasjust rääkida, lõõbib niisama: “Muuseas, otsustaval koosolekul osalesid ka ühed mehed, kel olid mustad prillid ees.” Ta on heas tujus. “Ja pärast koosolekut sõitsid nad Saksa allveelaevaga Antarktikale, kus on salajane natsilabor.”

Monika Vichmann on nõus rääkima kõigest muust, aga mitte firmast. Tema on rahalises mõttes Ruudu võtme­kuju.

Kaupo Karelson teatab, et ei kommenteeri.

Kaupo ja Monika

Lahutuse mõistmisel võib olla abi ajakirjast Kroonika, kus on mitmel korral keerutatud juttu Eesti ühe rikkama mehe Marcel Vichmanni naise Monika ja Ruudu ühe juhtivtöötaja Kaupo Karelsoni lähedase suhte ümber.

Karelson on hea käega produtsent. Asjad, mida ta ette võtab, on õnnestumised. Tema ampluaa on rahvarikkad šõud, ligikaudu kümme aastat on ta teinud Mart Sanderi juhitud “Tähed muusikas” ning praegusel ajal valmib tema tööna “Eesti otsib superstaari”.

Maie ja Valdur ehk Milling ja ­Norman on olnud aegade algusest teleekraanil Karelsoni sobitusel.

Monika on Kroonika jutte leebelt naljatledes tagasi lükanud, kuid lisanud midagi sellist et: “Ainult mees (Marcel – toim.) võiks rohkem kodus olla” või “Ah, need jutud tulevad sellest, et Marcel reisib nii palju.”

Kaks ja pool aastat tagasi laenas Monika Vichmann miljardärist mehe käest oma firmale 11,5 miljonit krooni, sest Ruudu kahjum vajas katmist. Ühtlasi kasvas naise osa firmas selle käiguga ligi kolmveerandini. Praegu, kui abielu on karile jooksmas, peab naine rahaseisu üle vaatama.

Ta ei vaja ilmselt enam filmiäri, mis nõuab pikaajalist investeerimist ja on suure riskiastmega.

Telesaadete tootmine seevastu toob tavaliselt kasumit. Monika Vichmanni väikese erafirma viimases bilansis on Ruudu osalus kantud koguni reale “müügiootel põhivara” ehk mingil ajal oli tal kavatsus vähemalt see osa maha müüa.

Monika Vichmann tuli telemaailma “Kahvli” saate kaudu – ta õppis Concordia ülikoolis Hagi Šeini kateedris televisioonindust. Monika pakkus ennast ise “Kahvlisse” tööle ning sai stuudioassistendiks. Selleks ajaks oli kolm aastat Aarma ja Hannes Võrno juhitud saade vaadatavuse tabelite ülaotsas.

Monika oli stuudios režissöör i käepikendus: klapid peas, andis ta kätega edasi sõnumeid: “Saade maha, reklaam peale.” Vichmannile see roll sobis.

Aastatega kasvas Monikast kontori süda, ta oli nagu emamesilane – tark, usaldusväärne ja alati olemas.

Televisoon filmi vastu

“Kahvli” edulaine turjal Ruut 2000. aastal sündiski. Kiur Aarma oli suur­osanik ja tema partnerina alustas ­Tõnis Haavel.

Ajakirjandus rääkis, et Aarmal on kosmose vallutamise plaan: et käima on lükatud Eesti suurim produktsioonifirma. Ei mingit tasa ja targu kasvamist, samm-sammult investeerimist.

Samas kadus Ruudul rokkides süsteem rahaasjades. “Mulle meeldib konkreetsus, korrektsus ja täpne eelarvestus, ma ei tahaks olla liiga suur mängur,” ütles Teet Margna 2002. aastal Ruudust lahkudes. Ta rääkis, et firma areneb liiga kiirelt ja kohati umbropsu.

Margnale jäid kaugeks “filmiosakond” ja “dokumentaalfilmi osakond”, mis tol aastal Ruudus tekkisid.  “Mulle tundus, et esmalt peaks ideaalselt toimima teleosakond. Aga viimase osatähtsus ja väärtus justkui ainult langes,” rääkis Margna 2002. aastal Eesti Ekspressile.

Edaspidi suhtlesid Margna ja Ruut ainult kohtulaua ees.

Samal ajal käisid filmi “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” võtted Madis Millingu ja Henrik Normanni telešõu põhjal. See oli Ruudu esimene ja siiani menukaim mängufilm läbi aegade, aga paraku pole see end majanduslikult tasa teeninud. Huvitava vimkana olid autorid Ruudu telepoole mehed Kaupo Karelson ja Rando Pettai.

Ruudu filmiambitsioonid aina kasvasid ja ettevõte tahtis olla tegija ka dokumentalistikas. Eriti on see olnud Kiur Aarma kirg.

TV3 juht Toomas Vara on öelnud, et kommertstelevisioonis tahavad inimesed dokumentaalfilme vaadata, kui need räägivad 90kilosest kasvajast või kahe peaga beebist. Aarma väidab vastupidist.

Kui vaadata firma 2004.–2005. aasta reklaambrošüüri, on seal välja käratud seitse(!) projekti, mille tarvis tehti ka kulutusi. Tol aastal sai valmis ainult üks film – “Haukka grupp”, mis on Eesti üks kõrgetasemelisemaid ajaloolisi dokumentaalfilme. Tiit Pruuli ja Kiur Aarma tegid tõesti hea töö, mis maksis kaks miljonit krooni ja see on ka praeguseks tasa teenitud.

Alles nüüd maikuus ehk kolm aastat pärast väljahõikamist esilinastus film Juri Lotmanist.

Valmima pidi ka dokumentaal ­Markko Märtinist, aga selle peatas ­Michel Parki surm.

Kiur Aarma käis Birmas ­uurimas taustamaterjali dokfilmile vend ­Vahindrast, mis siiani ootab ­valmimist.

Sellesama lennuka aasta alguses hõikas Ruut pressiteates, et kavas on saavutada aasta käibeks 50 miljonit krooni. Lend viis kõrgele.

Võeti ette palju ja kümme kuud hiljem tuustis Monika Vichmann välja 12,5 miljonit krooni, et nii selle kui ka eelmiste aastate kahjum kinni lappida. Sellest 11,5 miljonit oli tema abikaasa raha. Vichmann tõusis firma juhtivaks tegelaseks, kelle põhihuvi on televisioon ja mitte filmide tootmine.

Ettevõtte peamine rahasööja oli hiiglaslik palgaliste ja juhtide armee. Ruudus käivitus kokkuhoiuprogramm. 25 inimest jäi palgale ja 50 pidi jätkama lepinguliste töötajatena. Paljud neist lahkusid: mõned kerge südamega, teised üsna kibeda meelega.

2005. aasta oli väga kallis õppetund, millel on mõju ka tänavukevadisele lahutusele.

Hoogne Artur

Pärast kriisiaastat 2005 oli jaanuarist firmas ka uus osanik, tuntud filmimees Artur Talvik.

Talvik ütleb enda teeneks, et filmindust hakati Ruudus vaatama majandusliku tasuvuse seisukohast ning terve Ruudu firma lõpetas esimest korda kasumis. Ka tänavu tuleb kasum, aga Monika on juba väga palju raha firmas kaotanud.

Filmitootmine on jätkunud kasvavas tempos. “Rikkaks nendega ei saa, aga peale ka ei maksa,” ütleb Kiur ­Aarma, kes uutest filmidest räägib hea meelega.

Kannatamatu Monika

Üks põhjus, miks Artur Talvik pole lahutuse asjus väga jutukas, on kohe-kohe valmiv mängufilm “Detsembrikuumus”, mis räägib 1924. aasta mässust.

Monteerimine käib ja kinolinale jõuab linateos tänavu sügisel. Näib, et tuleb hea film, kus on nii seiklust kui ka väike armastuslugu, mis põhineb tõsielusündmustel.

Filmi toetas vabariigi sünnipäeva puhul valitsus ja isegi kasiinoomanik Armin Karu andis hetkeemotsiooni ajel miljon krooni, et toetada isamaalist ettevõtmist. Filmi lõpetamiseks on veel neli miljonit krooni puudu. Aga enam ei tule see raha Monika Vichmanni taskust.

Arvestades filmitööstuse eripära, oleks väikeses Eestis filmistuudiol majanduslikult paslik toimetada telefirma külje all. Saaks paremini riske maandada.

Filmidest ei laeku raha ühe majandusaasta jooksul. Oskuslikul majandamisel miinust ei jääks, kuid viiteaeg on paar aastat.

Muuhulgas võib Talviku ja Vichmanni vahel tekitada vimma ka see, et Talvik võitis miljon krooni Monika Vichmanni rahakotist. Ülehüppamise eest konkureerivast firmast Allfilmist Ruutu sai Talvik miljoni oma taskusse ja lisaks 20 protsenti Ruudu aktsiatest.

Kuldse käega Kaupo

Pärast käesoleva telehooaja lõppu ­suvel jaguneb Ruut filmifirmaks ja telestuudioks. Teleäri on lollikindel: suur ­miinus on ebatavaline, saated müüakse ette maha ja hinna sisse on kirjutatud ka väike kasum.

Hea näide on Raivo Suviste firma Balti Video, kelle portfoolios on “Õnne 13”, “Kodu keset linna”, “Tantsud tähtedega”, “Pehmed ja karvased”, “Miljonimäng”. Suviste firma on iga aasta tiksutanud ausat kasumit (viis või seitse miljonit), mille mees on osalt firmasse tagasi investeerinud. Ja isegi oma võttestuudio ehitanud.

Ka Ruudus on teletootmine olnud majanduslikult plussis. Selle eest on vastutanud Kaupo Karelson ja ­Olavi Paide.

Olavi Paidel, ülikooli lõpetanud ajakirjanikul, on soont publitsistikale. Eriti meeldib talle tõsielu, kus on sees väike vimka, nagu “Teletaip” või Oja-Juure “Ärapanija”. Muuseas, kui enamiku saadete kondikava on sisse ostetud, siis “Ärapanija” on välja mõeldud siinsamas Maarjamaal.

Osanikud ootavad ära suvise kasumijagamise ning jätkavad oma asja ajamist. Enam mitte koos. Nagu inimeste puhul, tuleb ka firmades ette lahutusi ja teinekord võib ees ootav õnn olla toredamgi kui vana.

Neid seob Miina Härma:

• Selle loo peategelasi seob see, et mitmed neist on käinud ühes Eesti eliitkoolis Tartu Miina Härma gümnaasiumis.

• Ühes klassis õppisid Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli, neist pisut noorem on kooliõde Monica Vichmann.

• Veelgi nooremad on Miina Härmas õppinud Kaupo Karelson ja tema klassivend Veljo Kurik.

Ruudu kaubamärgi all valminud tooteid:

• “Tähed muusikas”
  
  
• “Kahvel”
  
  
• “Teletaip”
  
  
• “Robinson”
  
  
• “Kuulus või kummaline”
  
  
• “Vanad ja kobedad”
  
  
• “Parimad sõbrad
  
  
• “Reisile sinuga”
  
  
• “Mamma mia”
  
  
• “Farm”
  
  
• “Vana aja asjad”
  
  
• “Edekabel”
  
  
• “Baar”
  
  
• “Varivalitsus”
  
  
• “Normani show” jt

Filmid:

• “Baruto” (2008)
  
  
• “Must-valge aken” (2008)
  
  
• “September” (2008)
  
  
• “Detsembrikuumus” (2008)
  
  
• “Lotmani maailm” (2008)
  
  
• “Kinnunen” (telemängufilm 2007)
  
  
• “Tervitusi Nõukogude Eestist!” (dokumentaalfilm 2007)
  
  
• “Vastutuulesaal” (dokumentaalfilm 2007)
  
  
• “Kõrini! / Schnauze voll” (2007)
  
  
• “Sinimäed” (dokumentaalfilm sarjast “Kuum külm sõda” 2006)
  
  
• “Haukka grupp” (2005)
  
  
• “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (2003)

Ruudu majandusnäitajad
	2004	2005	2006/2007
käive (mln krooni)	34	23	39
kasum/kahjum (mln krooni)	-5,8	-6	1,2
Allikas:Äriregister