Skandinaavia päritolu pangad ja telekomifirmad teenivad Eestis suuri kasumeid. Ent arengut neil aladel Eestis enam ei toimu ja mingeid uuendusi pole näha.

Selle aasta märtsis tuli Eesti majandusele ridamisi kurbi uudiseid. Eesti kaks suuremat panka Swedbank ja SEB teatasid, et maksavad kogu aasta jooksul teenitud kasumilt täies mahus ettevõtte tulumaksu. Eesti riigile muidugi. Swedbank natuke üle 40 miljoni euro ja SEB natuke alla 20 miljoni.

Eestis tegutsevad Skandinaavia telekomifirmad Telia, Elisa ja Tele2 käituvad põhimõtteliselt samamoodi. Nüansierinevused tulevad välja vaid viisides, kuidas nad raha Eestist välja viivad. Telia näiteks maksab Rootsi omanikele dividende ja koos sellega Eesti riigile ka tulumaksu. Elisa eelistab raha Soome viia emaettevõttele laene andes ja Tele2 polsterdab bilansis lihtsalt jaotamata kasumi rida.

Vabatõlkes tähendab see kõik aga üht: meie Skandinaavia päritolu juhtivpankadel ja telekomifirmadel pole enam vähimatki ideed ega mõtet, arendust ega uuendust, kuhu Eestis teenitud raha siin paigutada.

Kokkuvõttes on asjaosalised aga kõik rahul. Rootsi-Soome omanikud on rahul, sest kasum läheb Soome ja Rootsi. Eesti riik on rahul, sest ettevõtte tulumaks läheb riigieelarvesse. Eesti poliitikud on rahul, sest riigieelarvest läheb raha tasuta bussidesse.

Kui võtta lahti Swedbanki kodulehekülg ja klõpsata ettevõtet tutvustaval lingil, kargab silma jutt sellest, kui palju Swedbank 2017. ja 2016. aastal Eesti riigile makse maksis. Mida? Mis firma see küll on, kes esimese asjana räägib maksude maksmisest? Tavaliselt tutvustavad ettevõtted ennast ikka ju nii, et annavad ülevaate laienemisplaanidest, räägivad ­uutest toodetest ja suundadest, mainivad kasvu ja tulevikku.

Maksujutu järel tuleb reklaam­esitlus „Swedbank Eestis – kes me oleme?“. 

« Avalehele 9 Kommentaari