Minu vanaisa oli eestlane.

Mitte lätlane, vaid eestlane?

Ta sündis Revelis (Tallinna nimetus tsaariajal – toim).

Kuidas ta Venemaale sattus?

Ta lahkus Revelist 1910 või 1912 ja sai Nobeli finantsdirektoriks naftaotsingute alal Bakuus Aserbaidžaanis.

Minu vanaisa oli kodanlane, aga tema vennast Albertist sai bolševik. Üks tegi karjääri äris ja teine läks revolutsiooniga kaasa ning tapeti Venemaal esseeride poolt Pogorodski linnas. Tänaseni on üks nahaparkimistehas Venemaal nimetatud minu vanaonu nime järgi – Albert Jürgensi nimeline tehas.

Kes oli teie vanaema?

Vanaema oli Bakuu kreeklane.

Väga huvitav. Kes on teie isa ja ema?

Isa on mul siis eesti-kreeka päritolu, sündinud Bakuus, aga ema on puhas venelane. 

Kas see on hea taust Venemaal karjääri tegemiseks?

Ma ei ole tundnud Nõukogude Liidus ega Venemaal mingit erilist huvi perekonnanimede või päritolu vastu. Võibolla oli see kunagi tähtis. Kuid 70ndate keskel, kui alustasin oma töist karjääri, siis ei pööratud sellele mingit tähelepanu. Võibolla juudid ei tundnud end hästi pärast Lähis-Ida kriisi.

Kus te sündisite?

Moskvas. Lõpetasin Moskva Ülikooli majanduse erialal.

Te olete ärimees. Kuidas jõudsite oma praegusele ametipostile?

Ma tegelesin viis aastat kindlustusäriga, pärast seda valiti Venemaa kindlustusäri assotsiatsiooni esimeheks. Seejärel tuli juba uus karjäär – Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu esimese asepresidendina.

Kujutan ette, et kindlustamine on Venemaal kõige raskem äri...

Huvitav, aga vajab väga palju täiustamist.

Peate silmas kriminaalset õhkkonda?

Kindlustus on väga puhas äri, küll aga üritatakse kindlustajaid petta.

Venemaa ladvikus on väga palju mittevene nimedega inimesi.

Rahvus ei ole takistus ega ka vastupidi – mingi edasiviiv jõud. Väga palju ministreid, korporatsioonide juhte, kõige rikkamaid inimesi ei ole etnilised venelased.

Aga Tallinnas on kõige jõukamad inimesed venelased...

Selles ei ole midagi erilist. Venelased on väga võimekas rahvus. Töökad venelased on üldiselt väga edukad inimesed. Nad olid pandud siin olukorda, kus oma soovide eest tuli võidelda. Ennast oli vaja näidata. Nii nagu juute suruti Venemaal omal ajal teise sordi rahvuseks. Aga nad olid valmis võitlema ja näitama oma suutlikkust. Nüüd on nende hulgas väga palju edukaid ettevõtjaid.

Pluss transiit ja Vene sidemed?

Muidugi. Aga need sidemed on ka eestlastel.

Kas te olete lähedane inimene president Putinile?

Presidendile? Ma ei kuulu absoluutselt ta ringkonda. Ta mind teab, oleme paar kolm korda kohtunud, ta on mind autasustanud ordeniga, aga ma ei kuulu tema ringi. Üldse mitte.

Kuidas parandada Eesti ja Vene suhteid?

Tervet mõistust on vaja. Oleks vaja unustada oma maaniad. Venelased põevad suurusehullustust ja Eestlased jälitusmaaniat. Kui saaks neid ravida, siis oleksid tulevikus suurepärased suhted nagu Soome ja Venemaa vahel või Belgia ja Saksamaa vahel. Ajalugu on keeruline, kuid selles kaua kaevata ei maksa. Las sellega tegelevad ajaloolased.

Ajalugu ei tohi üle kanda rahvusvahelisse diskussiooni.

Seda on kerge rääkida, kuid raske teha, eriti kui võimul on suur hulk ajaloolasi.

Las ajalooga tegelevad ajaloolased, las teevad sellest järeldused. Kuid tänaseid suhteid tuleb lahendada kaasaegsete tehnoloogiatega. Tulevikku tuleb vaadata pragmaatiliselt ja teha seda, mis on kasulik tavalistele inimestele ja ärimeestele.

Kas on raske olla ilma passita?

120 000 eestimaalast on valinud Venemaa kodakondsuse. Usun, et vene vähemus integreerub Eesti ühiskonda nagu rootslased Soomes. Sellest võidab kogu Eesti ühiskond

Kuidas nad integreeruvad – säilitades oma keele või mitte?

Arvan, et kultuuri iseolemine säilib. Juured on ikka liiga sügaval. Venelased ei ole jakuudid või petšeneegid. Vene kultuur säilitab oma keele ja juured Eestis. Kuid kui vaadata trende, kas või seda, et venelaste lapsed õpivad eesti keelt, siis võib arvata, et integreerumine on vältimatu ja positiivne.

Aga konkreetselt teie pass?

Aa. Minu ja mu abikaasa pass olid ühes hunnikus, aga naist ei lastud töölt ära ja ta ei saanud tulla. Kiirustades haarasin kaasa pealmise, oma naise passi. Nii sõitsingi Tallinnasse ilma passita. Kuid hakkasime helistama sõpradele, Eesti saadikule Karin Jaanile Moskvas. Saadikud helistasid omavahel ja siis tuli otsus: ladno – Igor Jürgens kui eestlane lastakse erandkorras ja üks kord üle piiri ilma passita.

Soovite midagi lisada?

Meil on head suhted Eesti suurettevõtjate liiduga. Need inimesed püstitavad õigeid küsimusi. Eesti investeeringud Pihkva, Novgorodi ja Peterburi piirkonda kasvavad. Varsti hakkab Eesti kapital väike- ja keskmises ettevõtluses ületama Poola ja isegi Saksa investeeringuid. See näitab, et me oleme teineteisest huvitatud.

Millal kaovad topelttollid?

Me püstitame selle küsimuse 12.-14. veebruaril töösturite istungil Moskvas. Ja nagu räägiti täna, on vaja lobi teha Vene riigiduumas. On vaja selgitada Vene saadikutele, et a) topelttollid ei vasta Eestis elavate venelaste huvidele; b) need ei vasta WTO reeglitele; c) topelttollid ei kaitse efektiivselt Venemaa tööstust.

Kuid mäletate Venemaa metalli lugu Ameerikas – nad hakkasid takistama Vene metalli sissevoolu. Sama juhtus Vene teravilja ja loomalihaga Euroopa turul. Aeg-ajalt juhtub.

Piirileping?

Aeg oleks see üle vaadata. Selgitada seisukohad. Mõni väidab, et piirileping ei lähe niikuinii riigiduumast läbi, kuid kui Vene õigeusu kirikute küsimus liigub ja kohalikud omavalitsused saavad õiguse määrata, mis keeles käib õppetöö koolides, siis peaksid saama hirmud maha võetud ka riigiduumas.

Tavaline konverentsiturism

Läinud nädalal toimus Tallinnas tüüpiline konverentsiturismi-üritus, kus külaliste ja esinejatena olid kohal ettevõtjate esindajad ja rahvusvaheliste suhete uurijad Moskvast. Ürituse korraldasid Erik Tergi nimeline Tuleviku-uuringute Instituut ja Moskva  Perspektiivsete Uuringute ja Initsiatiivide fond.

Aleksander Dõnkin, professor, Rahvusvaheliste Suhete Instituudi asedirektor: "Neljasaja-aastane paradigma muutub, Vene kindralid ei näe läänest ohtu, kuid lõunapiir on avatud konfliktidele. Euroopa energeetiline julgeolek sõltub Venemaast."

Georgi Bovt, Izvestija peatoimetaja asetäitja: "Venemaa on puljong, mida hoiab stabiilsena president. Suuri vaenlasi ei saa Venemaa endale lubada, kuid Gruusia ja Ševardnadze sobivad küll esimeseks välisvaenlaseks. SRÜ on muutumas negatiivseks märgiks Venemaal."

Vladimir Baranovski, Rahvusvaheliste Suhete Instituudi asedirektor: "Ületatud on hirm Venemaa lagunemise ees, raha tuleb ja armeed arendada saab. Balti suunal on muidugi Venemaal jõude, kes tahavad rusikaga laua peale põrutada. Väikeste riikidega tuleks olla delikaatne, aga kõik nii ei arva."

Eesti välisministeerium ajastas samale päevale noodi, milles nõuti selgitusi Venemaa poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise seaduse kohaldamise osas Eesti elanike suhtes.

PAAVO KANGUR