Eesti teaduse diskreetne megasponsor
Need üksikud ajakirjanikud, kellega Nils Otto Taube on silmast silma kohtunud, kirjeldavad teda kui “leebet ja jõukat onu, kelle silmad prillide taga sageli naeravad ja kes puistab nagu käisest anekdoote”. Tegelikult on noorukina Teise maailmasõja jalust Eestist Inglismaale pagenud Taubest saanud uuel kodumaal investeerimisguru, kellest kirjutatakse majandusõpikutes. Mõnede arvates on ta Ühendkuningriigi rikkamaid kodanikke.
Septembri keskpaiga seisuga juhtis Taube koos oma kolleegidega firmast Taube Hodson Stonex Partners 4,3 miljardi naelsterlingi (ehk üle 97 miljardi krooni!) ulatuses eri investeerimisfonde. Juba 1948. aastal Londoni Citys karjääri alustanud immigranti nimetatakse Briti äripressis “börsiveteraniks” ja “elavaks legendiks”.
Nohikust sai suurärimees
Hoolimata ohtratest viidetest baltisakslase fenomenaalsele edule on kolme lapse isa suutnud ajakirjanduse oma eraelust eemal hoida. “Ta oskab poetasandil eesti keelt, suudab öelda: “Palun üks kiluvõileib,”” räägib akadeemik Richard Villems, kes Taubet aastaid tunneb.
Von Taubed olid üks väärikamaid Eestis tegutsenud aadlisuguvõsasid, kes on olnud seotud mitme siinse mõisaga. Laiale üldsusele on aga tundmatu fakt, et suure suguvõsa edukas järglane külastab korrapäraselt oma esiisade maad. Nooruses põgusalt teadlase karjääri vaaginud Taube pole afišeerinud tõika, et ta on moodsa Eesti teaduse suurim erasponsor, kelle panus ulatub 100 miljoni kroonini (neli-viis miljonit naelsterlingit).
“Taube on 90ndate algusest heldekäeliselt toetanud vähi ja molekulaarbioloogia uurimist Eestis,” kiidab akadeemik Mart Saarma.
Taube suurim üksikinvesteering Eesti teadusse (umbes kaks miljonit naelsterlingit) oli 1997. aasta detsembris Tartus Riia tänaval avatud Citrina uurimiskeskus, mis ristiti tema samanimelise heategevusfondi järgi. Selle katuse all tegutsevad Eesti Biokeskus ja Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituut.
Aasta pärast seda kingitust pälvis Citrina Fondi asutaja Lennart Merilt Maarjamaa Risti III klassi ordeni ja nimetati TÜ auliikmeks. 2001. aastal arvati Taube valitsuse juures tegutsevasse 12-liikmelisse Teadus- ja Arendusnõukogusse (TAN), mida juhib peaminister Juhan Parts.
Kõigest sellest hoolimata pole Nils Otto Taubet Eesti pressis kordagi intervjueeritud. “Ma tõesti leian, et olles loovutanud üsna palju raha viimase paari aasta jooksul ja seda tegevust jätkates eelistan ma ise jääda tahaplaanile ja ei soovi mingit avalikkust,” vastab Taube Ekspressi päringule.
Lippmaa valitseb rahapakki
Miks kõnelevad riigi säravaimad teadlased oma suurest heategijast vastutahtsi? Taube “maaletoojaks” nimetatud akadeemik Endel Lippmaa keeldub kategooriliselt tema toetusest kõnelemast. “Kui te soovite tema isikust ja tegevusest rääkida, intervjueerige teda,” teatab Lippmaa.
Just “Lippmaa instituut” ehk Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) on Citrina rahast oma aparaadiparki kõvasti kasvatanud. Ning just siin võib peituda intriigi võti. Lippmaa, kes juhib ka KBFI füüsikalaborit, on suunanud paruni raha instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt tema erialal (näiteks kütuseelemendi projektis, mis on olnud Lippmaa viimaste aastate firmamärk).
Citrina Fondi siht on aga toetada bioloogiat, täpsemalt vähiuuringuid. Lippmaa vastaste sõnul on sellele seni lihtsalt läbi sõrmede vaadatud. “Lippmaa on aastaid käsitlenud seda raha kui oma isiklikku,” tunnistab KBFI teadusnõukogu liige Erkki Truve.
Konflikt tipnes sügise hakul sellega, et Lippmaa keelas KBFIs just vähiravimi väljatöötamisega seotud erafirmadel Citrina toel soetatud aparatuuri kasutamise, väites, et selline kommertstegevus on seadusevastane (vt kõrvallugu). “See, mida Endel Lippmaa teeb, on sügavalt eetika ja teadusega vastuolus,” leiab AS Celecure üks aktsionäre, professor Priit Kogerman, kelle peatöö on just vähi uurimine.
Mart Saarma möönab, et Citrina rahastamise fookus oli eelkõige vähiuuringud, aga raha väärkasutuse väitele ei julge akadeemik alla kirjutada. “Teadusmaailm ei ole nii mustvalge. Vähiuuring ei ole see ja ainult see, mis on seotud patsiendiga. Minu kõrvus see väide, et see raha ei ole läinud vähiuurimistele, ei ole kuigi veenev.”
