"Saksamaal on enam-vähem kogu toit umbes kaks korda odavam kui Eestis," leidis Krister ja lisas: "Arusaam sellest, kui odav on toit Euroopas, jõudis mulle kohale aprillis Barcelona supermercado’s, kust tarisin koju mõned pakid üheeurost veini ja 20 eurot maksva hiiglasliku suitsutatud seakintsu (sõrg otsas ja puha)."

Vastukaja näitas, et Eesti Ekspressi tellijad ja lugejad lugesid seda artiklit väga ahnelt. Ilmselt tunneb suur osa meist, et toit on liiga kallis ja läheb veelgi kallimaks.

Puhkasin perega täpselt samal ajal, kui Krister Saksamaale šoppama lendsa, Barcelonas. Käisin korduvalt sealsetes poodides, kuid toit polnud sugugi odavam. Soetasin ka paar seakintsu, kuid mitu korda kallimalt kui Krister kirjeldas, sest paarikümneurosed näisid kehvakestena. Üheeurosed veinid tunduvad mulle alati kahtlased, äkki võtavad kõhu lahti ja jumal teab, mis maitse neil on. Kord Tšehhis ostsin ühekroonise õlle. Maitses nagu õllekannu loputusvesi.

Omast kogemusest tean, et toidukraam pole Eestist odavam Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias, Soomes, Rootsis, Austrias... Ka mitte Lätis, Leedus ega isegi Poolas. Poola näib küll odav, kuid kõik sõltub sellest, millist toitu millisest ketist osta.

Mina usun Eurostati, kes võrdleb toidu hinnataset Euroopa riikides iga kolme aasta tagant. Uuring võtab hindade puhul arvesse makse ja ostujõu pariteeti (viimase arvestamisel on ainuüksi manuaal 448 lehekülje paksune ehk tegemist pole ajakirjaniku suvalise poes käimisega).

Viimane võrdlus avaldati tänavu juunis ja see käib 2012. aasta kohta. Uuring näitab, et Eesti toit on odavam kui enamikus vennasmaades.

Eesti toidukaupade ja alkoholivabade jookide hinnatase moodustas mullu 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ehk teistpidi: Euroopa Liidus oli toit 15 protsenti kallim kui Eestis.