26.07.2007, 00:00
Eesti Vabariik ahistab oma loomi
Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liikmed väljusid
nädalavahetusel oma mugavatest kabinettidest ning tegid kiire tuuri
Tallinnas ja Harjumaal. Suvetuuri juhtis loomakaitse seltsi juhatuse liige
Helen Roosileht (tegemist ei ole diskor Allan Roosilehe sugulasega, mida
viimane palus eriti rõhutada). Nähtust šokeerituna esitasid
nad valitsusele raporti, milles tehakse kokkuvõte loomade
jõhkrast väärkohtlemisest ja nende inimõiguste
kisendavast rikkumisest Eesti Vabariigis.
Roosileht ja teised juhatuse liikmed elasid tugeva jahmatuse üle juba Tallinna loomaaias, kust avastati sadu loomi, kes olid sõna otseses mõttes trellide taha pandud. Roosilehe küsimusele, milles need loomad süüdi on, ei osanud loomaaia direktor Mati Kaal vastata. Vangistuse põhjusi ei suutnud selgitada ka justiitsminister Rein Lang, samuti ei suudetud leida ühtki loomade kohta käivat toimikut.
“See on ennekuulmatu!” teatas Roosileht. “Ilmneb, et need vaesed loomad on ilma kohtuotsuseta trellide taha pandud ja neil pole võimalik oma advokaadiga kohtuda ega karistuse vastu protestida. Ja see toimub ühes Euroopa Liidu liikmesriigis!” oli Roosileht südamepõhjani nördinud.
Loomakaitsjaid pahandas ka Tallinna loomaaia juhtkonna nahaalsus lasta tasu eest karistusasutuse territooriumile külastajaid, et need õnnetuid vange jõllitaksid, neid pildistaksid ja nähtut kõva häälega kommenteeriksid.
“Meie justiitsminister võiks igasuguste Adolfi-etenduste asemel hoopis sagedamini oma vanglaid külastada ja huvi tunda, miks sajad süütud loomad trellide taga istuvad!” kirjutavad loomakaitsjad oma avalduses.
Harjumaa talusid külastades pani Roosilehte imestama koduloomade jõhker ekspluateerimine, ametiühingute ja seaduste puudumine ning loomakasvatuses valitsev anarhia.
“Ei kujuta ette, et selline asi võiks tänapäeval juhtuda mõnes tsiviliseeritud riigis,” ütles
Roosileht. “Euroopa Liidu arenenud riikides reguleerib looma ja inimese majanduslikku vahekorda leping, mis põhineb antud valdkonda reguleerivatel seadusaktidel. Lepingus on ära toodud mõlema poole õigused ja kohustused,” lisas Roosileht.
Roosileht tõi näiteks lehma ja inimese vahelised lepingud, mida kasutatakse Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal. Lepingus on ära toodud söögi hulk, mille lehm peab peremehelt päevas saama, samuti piima hulk, mille ta kohustub andma. Kokkuleppe rikkumine ükskõik kummalt poolelt toob kaasa suure rahatrahvi või äärmisel juhul isegi lepingu katkestamise. Lisaks töökohustusele tagab leping lehmale ka palju õigusi.
“Lehmal on õigus 35tunnisele töönädalale, vasikapuhkusele ja sinisele lehele haiguse puhul,” kinnitas Roosileht. “Laupäeval ja pühapäeval ei tohi lehma lüpsta, sama kehtib ka riigipühade puhul. Iga lehm peab aastas vähemalt 28 kalendripäeva puhkama,” tõi loomakaitse seltsi juhatuse liige välja lepingulise vahekorra eelised.
Õnnetu juhuse tõttu sattusid loomakaitsjad Viheru külas pealt nägema, kuidas üks talunik siga tappis. Pärast seda kaotas Roosileht teadvuse ja ringkäik sai jätkuda alles kolme tunni pärast.
Roosileht ja teised juhatuse liikmed elasid tugeva jahmatuse üle juba Tallinna loomaaias, kust avastati sadu loomi, kes olid sõna otseses mõttes trellide taha pandud. Roosilehe küsimusele, milles need loomad süüdi on, ei osanud loomaaia direktor Mati Kaal vastata. Vangistuse põhjusi ei suutnud selgitada ka justiitsminister Rein Lang, samuti ei suudetud leida ühtki loomade kohta käivat toimikut.
“See on ennekuulmatu!” teatas Roosileht. “Ilmneb, et need vaesed loomad on ilma kohtuotsuseta trellide taha pandud ja neil pole võimalik oma advokaadiga kohtuda ega karistuse vastu protestida. Ja see toimub ühes Euroopa Liidu liikmesriigis!” oli Roosileht südamepõhjani nördinud.
Loomakaitsjaid pahandas ka Tallinna loomaaia juhtkonna nahaalsus lasta tasu eest karistusasutuse territooriumile külastajaid, et need õnnetuid vange jõllitaksid, neid pildistaksid ja nähtut kõva häälega kommenteeriksid.
“Meie justiitsminister võiks igasuguste Adolfi-etenduste asemel hoopis sagedamini oma vanglaid külastada ja huvi tunda, miks sajad süütud loomad trellide taga istuvad!” kirjutavad loomakaitsjad oma avalduses.
Harjumaa talusid külastades pani Roosilehte imestama koduloomade jõhker ekspluateerimine, ametiühingute ja seaduste puudumine ning loomakasvatuses valitsev anarhia.
“Ei kujuta ette, et selline asi võiks tänapäeval juhtuda mõnes tsiviliseeritud riigis,” ütles
Roosileht. “Euroopa Liidu arenenud riikides reguleerib looma ja inimese majanduslikku vahekorda leping, mis põhineb antud valdkonda reguleerivatel seadusaktidel. Lepingus on ära toodud mõlema poole õigused ja kohustused,” lisas Roosileht.
Roosileht tõi näiteks lehma ja inimese vahelised lepingud, mida kasutatakse Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal. Lepingus on ära toodud söögi hulk, mille lehm peab peremehelt päevas saama, samuti piima hulk, mille ta kohustub andma. Kokkuleppe rikkumine ükskõik kummalt poolelt toob kaasa suure rahatrahvi või äärmisel juhul isegi lepingu katkestamise. Lisaks töökohustusele tagab leping lehmale ka palju õigusi.
“Lehmal on õigus 35tunnisele töönädalale, vasikapuhkusele ja sinisele lehele haiguse puhul,” kinnitas Roosileht. “Laupäeval ja pühapäeval ei tohi lehma lüpsta, sama kehtib ka riigipühade puhul. Iga lehm peab aastas vähemalt 28 kalendripäeva puhkama,” tõi loomakaitse seltsi juhatuse liige välja lepingulise vahekorra eelised.
Õnnetu juhuse tõttu sattusid loomakaitsjad Viheru külas pealt nägema, kuidas üks talunik siga tappis. Pärast seda kaotas Roosileht teadvuse ja ringkäik sai jätkuda alles kolme tunni pärast.
“See on barbaarsus, äärmine julmus, sigadus – ma lihtsalt ei leia sõnu!” vahutas Roosileht vihast. “Kuidas võis see mees vaese looma lihtsalt niisama heast peast maha tappa?! Ja Eesti Vabariigis olevat veel surmanuhtlus kaotatud! Ma ei karda seda välja öelda &ndas h; täna nägime me pealt jõhkrat mõrva! Loodan, et talunikku karistatakse seaduse kogu karmusega,” tegi Roosileht kokkuvõtte.
Loomakaitsjaid saatnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri ettevaatlikule küsimusele, kuidas siis inimesed sealiha süüa saavad, vastas Roosileht: “Sealiha on võimalik saada ainult pärast sea loomulikku surma, olgu siis vanaduse, haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu. Ja ka siis peab siga maha jätma testamendi, kus on öeldud, et ta lubab oma liha ning siseelundeid pärast surma kasutada. Seda kõike peavad reguleerima seadused ja need tuleb meil Eesti Vabariigis võimalikult kiiresti vastu võtta,” rõhutas Roosileht.
Oma avalduses teevad loomakaitsjad valitsusele ettepaneku luua kiiremas korras loomapolitsei, kes saaks operatiivselt reageerida teadetele loomade väärkohtlemisest. Samuti peaks seadus võimaldama loomade hulgast abipolitseinikke värvata.
“Sageli umbusaldab väärkoheldud loom inimesi ega julge inimpolitseinikule oma häda kurta,” kommenteeris ettepanekut Roosileht. “Loomast abipolitseniku vastu ollakse kindlasti avameelsemad. Samas kavatseme käivitada ka loomade usaldustelefoni, mille kaudu anonüümsed helistajad abi võiksid saada.”
Maapiirkondades, kuhu politsei silmad sageli ei ulatu, tuleks loomakaitsjate arvates asutada Kaitseliit, kuhu kuuluksid mets- ja koduloomad, kes üheskoos saaksid inimeste terrorile vastu astuda.
Loomakaitsjate muude nõudmiste kõrval seisab ka valimisõiguse garanteerimine loomadele.
“Nii Riigikogu kui omavalitsuste tasandil vastuvõetud seadused ja otsused puudutavad nii või teisiti ka loomi ning seepärast peaks igal täisealisel loomal olema õigus nende otsuste sünni juures kaasa rääkida. Teisalt peaks igal loomal olema õigus saada valitud nii seadusandlikesse kui täitevorganitesse. Ajal, mil Eesti Vabariigi president on Ilves ja kultuuriminister Jänes, tuleks nimedemokraatia juurest edasi liikuda tõelise demokraatia poole ja anda loomadele lõpuks inimestega võrdsed õigused,” öeldakse loomakaitse seltsi avalduses.
Valitsusele esitatud raport lõpeb üleskutsega anda paljukiidetud e-riigile uus sisu: e- ehk elajate riik.