Hilisemast ajast imponeerib mulle Eesti kuulutamine Teises maailmasõjas neutraalseks Jüri Uluotsa poolt septembris 1944. Kujutage ise ette: kaks maailmavalitsemisele pretendeerivat inimvaenulikku totalitaarset režiimi on kõigi aegade hirmsamas sõjas vastakuti. Sealjuures veereb rinne kaks korda üle Eesti, tekitades kohutavaid purustusi ja inimohvreid. Aga väike Eesti ei hooli sellest absoluutselt. Tal on sügavalt ükskõik.

See on juba metapunk.

Tuleb meelde Priit Pärna karikatuur ühe laulva revolutsiooni aegse Pikri esikaanel: taat, eit, tütar, koer ja kass üritavad palehigis naerist välja tõmmata. Hiir aga keksib niisama kõrval sinimustvalge lipukesega vehkides. Õnneks oli siis teine aeg, varsti vehkisid ka kass, koer ja Ko oma lippudega ja midagi halba hiirele ei juhtunud.

Nõukogude ajal punkareid üldiselt represseeriti. Nagu ka patrioote ja vabadusvõitlejaid. Nii et sarnasus kehtib ka sel ajastul. Kui Villu Tamme laulis "miilits ja punkar sõbralikult, näe, ulatavad teineteisele nüüd käe", siis võttis igaüks seda irooniana, sest miilits ei ulatanud punkarile - ega ka ERSP-lasele - iial kätt, vaid oli pigem nõus selga tõmbama Eesti Politsei vormi.

Ka taasiseseisvusajal on Eesti mitu korda käitunud punkriigi vääriliselt. Esimesena meenub suhkru kokkuostmise kampaania. Kampaanias endas pole midagi erakordset, neid oli nõukogude ajal pidevalt. Küll aga hämmastas sellele järgnenud jabur eneseõigustus, et me hakkame sellest suhkrust nüüd üldrahvalikult meeletus koguses moosi keetma. Keegi hea mees lubas moosid koguni Brüsselisse näitamiseks viia. Kus need moosid nüüd on?

Leidub muudki epateerivat. Nii on meil näiteks Euroopa Liidu ja NATO idapiir, nüüd ka Schengeni ruumi piir, aga keegi ei tea, kust kohast see läheb, sest piirilepingut Venemaaga ei ole. Ja paistab, et ei tule ka, sest Eesti sodis ära juba alla kirjutatud lepingu, lisades sellele vallatu preambuli. Võib-olla tegi anarhiamärgi ka kusagile.

Kõike seda arvestades on minu jaoks juubelipidustuste peasündmus 7. juunil Rakveres toimuv punklaulupidu. Usun, et selle atmosfäär vastab kõige paremini nõuetele, mida üks korralik peotuju esitab. Presidendi vastuvõtt on muidugi ka tore, aga jälgida on seda hirmus igav ja väsitav. Külalisi võiks poole vähem olla. Võiks teha samamoodi nagu suusatamise maailmameistrivõistlustel, kus distantsid sõidetakse üle ühe MMi kas klassikalises või vabastiilis.

Eesti on väike. Ma ei tea, kes kehtestas lendlause small is beautiful, aga see sobib Eesti imagoga hästi. Eriti Euroopa kultuuriruumis, kus vähemalt Teise maailmasõja järel on ka väikesi austatud ega ähvardata neid alla neelata nagu ida pool kombeks. Väikesed asjad äratavad sümpaatiat ja turvatunnet. Kui ma kuulsin, et laskesuusataja Kadri Lehtla on 156 cm pikk, hakkasin veel rohkem tema poolt olema kui enne.

Kui teistsugune oleks praegu maailm, kui WTC kaksiktornid New Yorgis oleks ehitatud Kalamaja sauna mõõtu!

Väikestele riikidele on rohkem lubatud kui suurtele, sest pole karta, et nad oma voli kurjasti kasutavad. Kas või seesama piirilepingu lugu oleks näiteks Hiina puhul mõeldamatu.

Territooriumi suuruse poolest on Eestile maailmas kõige sarnasem riik Bhutan. Rahvaarvu poolest Trinidad ja Tobago. Lipuvärvide poolest Botswana. Väga sümpaatne kolmik. Võib öelda, et Eesti on kvintessents Trinidadist ja Tobagost, Bhutanist ning Botswanast.

Muidugi ei teeks paha natuke suurem olla. Ja selleks on meil päris head võimalused. Lätilt me muidugi maad juurde ei saa. Tegu on ikkagi suurriigiga, mille vastu oleme jõuetud. Läänepoolse naabri, Rootsi käest eluruumi juurde hankida takistavad looduslikud tingimused Läänemere kujul. Seevastu põhja pool edeneb asi lootusrikkalt. Üha enam ja enam on eestlasi ümber asunud Soome, et sealset elanikkonda eestistada. Toimub ka vastupidine protsess, s. soomlaste tulek Eestisse, et siin ise vabatahtlikult eestistuda. Usun, et Soome ühendamine Eestiga toimub täiesti valutult ja rahulikul teel.

Ka ida pool, Venemaal, on meil hõimurahvaste kujul olemas avar territoorium. Tõsi, siis tekib juba küsimus, kas me ehk liiga suureks ei saa. Peab enne hoolega aru pidama. Kõigepealt tuleb muidugi tagasi võtta Petserimaa, aga see on nii tühine asi, et meil pole lihtsalt leidunud meest, kes seda teha viitsiks.

Eesti on siil. Loomariigist vastet otsides on Eestiga väga sarnane siil. Maalähedane, rahumeelne, pikaldane. Ise kellelegi kallale ei lähe, aga ennast torkida ka ei lase. Omamoodi isegi armas, aga kasutu. (Jutud sellest, et Eesti kaitseväelased Iraagis ja Afganistanis on kõige tublimad, osavamad ja absoluutselt asendamatud, jäägu SL Õhtulehe lugeja IQga inimeste jaoks.)

Siil on loomariigi punkar.

Üks eriti tuntud siil (Urmas Nemvaltsi "Mürakarude" oma kõrval) andis Kalevipojale nõu lauaga lapiti löömise asemel lüüa serviti. Aga küllap oleks Kalevipoeg sortsidest tema nõuandetagi jagu saanud, nii et sellele pole mõtet erilist tähelepanu pöörata. Ehkki see seik andis nime Põlva käsipalliklubile - mis on ka tõesti hea klubi. Samas: näiteks Lasnamäe Lapiti ei kõlaks halvemini.

Raamatus "Eesti elusloodus" on siil imetajatest esimesel kohal. (Rootsiitsitaja ja muti vahel muuseas, nii et Lätit võib võrrelda rootsiitsitajaga ja Soomet mutiga.) Siil armastab elada kalmistutel, sümboliseerides seega eestlaste kõige südamelähedasemat müüti igavesti väljasurevast rahvast.

Üks väheseid loomi, kes siilist jagu saab, on rebane. Veeretab vette, nii et ohver peab ennast lahti kerima. Kahjuks pole teada, kas siil on vabanemise nimel nõus vees kartulikoori sööma. Aga kes on rebane meie analoogia järgi? Kuuekümnendatel igatahes kujutasid ENSV karikaturistid rebasena Lääne-Saksamaad (kes onu ­Samilt tuumapommi välja meelitas). Gerhard ­Schröder? Läänemere gaasijuhe?

Siil on hoolas talvevarude koguja. Eestlane samuti.

Ups! Olemegi jälle moosi juures.

Riikide eluiga on tunduvalt pikem ja areng aeglasem kui inimestel. Üks aasta riigi elus võrdub enam-vähem viie aastaga inimese elus. Nii et kui riik saab 90, siis inimese kujul saaks ta alles 18. Tähendab, et võib juba poest alkoholi osta.

Ainult et kui ta kavatseb seda teha oma pealinnas, siis kiirustagu.

Strateegilised mõõdud


Pindala: 45 227 km2

Rahvaarv: 1 342 000 (1.1.2007)

Riigikord: parlamentaarne vabariik

Riigikeel: eesti keel

Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves

Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev)

Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992

Valuuta: Eesti kroon (EEK)

(1 kroon = 100 senti); Eesti krooni kurss

euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK

Pealinn: Tallinn