Eesti välisluure 10 salamõtet Venemaast

Ekspress avaldab katkeid Teabeameti poolt Kremli poliitika kohta koostatud salajastest analüüsidest.

Kes poleks kuulnud Luure Keskagentuurist? CIA lühendi all tuntud organisatsiooni ülesanne on kanda Ameerika Ühendriikide presidendile ette, mis maailmas toimub.

Ka Eestil on oma tilluke CIA. Kaitseministeeriumi all tegutseva salajase asutuse nimi on Teabeamet.

Seal kogutakse infot eelkõige Venemaa kohta. Oma analüüse jagab Teabeamet valitud lugejatega, kelle eesotsas on president ja peaminister.

Mida Eesti luure siis Vladimir Putini Venemaast arvab? Ekspress nõudis Teabeametilt avaliku teabe seaduse alusel välja pinu dokumente, mille viieaastane juurdepääsupiirang on tänaseks kustunud.

Tegemist on president Arnold ­Rüütlile ning siseministritele Tarmo Loodusele ja Ain ­Seppikule 2000–2002 saadetud nädalaülevaadete ja analüüsidega.

Valisime neist välja Teabeameti töötajate huvitavamad mõtted. Nagu näha, sarnaneb luureanalüüs klassikalise ajaleheuudisega, kus fakti ja kommentaari hoitakse selgelt lahus. Katkete vahepealkirjad on Eks­pressi looming.

1) Putini tabloid

Teabeameti info: “Interfaxi teatel helistas presidendi pressiteenistuse andmetel Arafati ja Putini kohtumise ajal Kremlisse Iisraeli peaminister Barak. Viimase nõusolekul andis Putin toru üle Arafatile, kes sealsamas Barakiga ka vestles. Seejärel jätkasid Putin ja Arafat oma kohtumist.”

Teabeameti kommentaar: “Seda võib lugeda juba tüüpiliseks Putini välispoliitikaks. See on nagu tabloidajaleht – lööv ja värvikas, kuid ülejärgmisel päeval ei mäleta seda keegi.”

2) Tšuvaššia bojaari nurin

“Toimus riiginõukogu esimene istung. Päevakorras olid riigi arenguprogramm eelseisvaks kümneks aastaks, riigi sümboolikaga seonduv ja riiginõukogu liikme staatus.”

Kommentaar: “Kohtumine meenutas oma olemuselt bojaaride kohtumist tsaariga. Kohtumise kohaks oli valitud äsjataastatud, kulda ja karda täis Aleksandri saal Kremlis. Tavapärasest kiidulaulust presidendi aadressil eristus Tšuvaššia presidendi Nikolai Fjodorovi sõnavõtt, kelle arvates Putini föderaalstruktuuri reformid viivad riigi lagunemiseni.

Putini juures väljakujunenud traditsiooni järgi saavutavad presidendi kriitikud oma sõnavõttudega ka presidendiga kohtumise.

Putin ei rikkunud reeglit seegi kord ning pärast riiginõukogu istungit toimus Putini ja Fjodorovi kohtumine.”

3) Ettevaatust, terroristid!

“Venemaa valitsus otsustas anda korralduse Venemaa tuumaenergeetika ministeeriumile ja teistele ametkondadele tugevdada Venemaa tuumaobjektide füüsilist julgeolekut.”

Kommentaar: “Otsus on ilmselt seotud energeetikadoktriiniga, mis näeb ette tuumaenergeetika osakaalu suurendamist riigi energiabilansis. Tõenäoliselt kardetakse koos senisest suurema sõltuvusega tuumaanergeetikast ka keskkonnakaitseorganisatsioonide ja terrorirühmituste rünnakuid tuumaobjektidele.”

4) Lätlased hädas sõjaroimariga

“Läti prokuratuur on lubanud Austraalialt välja nõuda natsikuritegudes süüdistatava Konrads Kalejsi.

Kuid Läti ja Austraalia vahel ei ole ratifitseeritud lepingut kuritegudes kahtlustatavate väljaandmise kohta.”

Kommentaar: “Nõude esitamisega on Läti teatavas mõttes oma ülesande täitnud. Läti jaoks on isegi kasulikum, kui Austraalia oma riigi kodanikku välja ei anna, sest Kalejsi süüdi mõistmine olemasolevate tõenditega ei ole kindel.

Kui Kalejsi süüdimõistmine Läti kohtus läbi kukuks, hakkaks Moskva (võimalik, et ka mõned juudiorganisatsioonid) Riiat tõenäoliselt süüdistama kohtute poliitilises mõjutamises.”

5) Blairi valearvestus Moskvas

“Suurbritannias viibiv Venemaa kaitseminister Igor Sergejev ütles, et USA rahvusliku raketitõrjesüsteemi ehitamisel tulevad süsteemi mitmed võtmekomponendid Suurbritannia territooriumile. Sellisel juhul on Suurbritannia kaasosaline ABL lepingu rikkumises.”

Kommentaar: “Sergejevi avalduse toon näitab, et Briti peaministri Tony Blairi sõpruseotsimine Moskvas ei põhine just märkimisväärselt läbimõeldud arvestusel. Vene poliitilisele eliidile on iseloomulik selline looritatult mõnitav suhtumine liidritesse, kes tulevad Venemaale sõprust lunima.”

6) Pensionieas tuumaraketid

“Olukorrast Vene armees. Lahinguvalvesse asub kolmas polk mandritevahelisi ballistilisi rakette Topol-M. Polk on komplekteeritud vaid osaliselt - 10 raketikompleksi asemel on relvastuses 6.”

Kommentaar: “Venemaa on praegu suuteline tootma aastas maksimaalselt 6-8 Topol-M-i. Sellise tootmistsükli juures utiliseerub strateegilise raketiväe relvastus kiiremini, kui seda jõutakse uuendada. Venemaa vajab kuni 70 Topol-M raketikompleksi.”

7) Värske veri Pihkva polgus

“Muudatused Pihkva 76. õhudessantväediviisi juhtkonnas. Uueks staabiülemaks on nimetatud 234. õhudessantpolgu komandör kaardiväe polkovnik Gevork Isahanjan. Tema asemel sai polgu uueks komandöriks kaardiväe alampolkovnik Teplinski.”

Kommentaar: “Karjääri teevad noored lahinguohvitserid. 234. õhudessantpolgu uus komandör on vaid 31aastane. Diviisi staabiülem Isahanjan (s. 1960) on suurte kogemustega lahinguohvitser (Venemaa kangelane), sõdinud Afganistanis, Abhaasias ja Tšetšeenias.”

8) Jumal, aita!

“Venemaa sisepoliitikas on päevakorral traditsiooniliste religioonide määratlemine.”

Kommentaar: “Ideoloogilise identiteedi otsingutel on Venemaal taasavastatud religioon kui oluline rahvamasside mõjustaja. Tugeva riigi loomiseks peavad riigivõimud ära hoidma võimalikud ekstremistlikud ja separatistlikud ilmingud ning toime tulema religioossete tunnete transformeerimisega patriootlikeks.”

9) Munad hiina moodi

“Vladimir Putin kohtus Moskvas Hiina välisministri Tang Jiaxuaniga.”

Kommentaar: “Venemaa juhtkonda teeb rahutuks see, et Hiina liidrite uus põlvkond ei valda enam vene keelt ja ei oma sidemeid Venemaaga. Moskva on mõistnud, et Venemaa on Hiina jaoks tähtis ainult toorainetarnijana.”

10) Gaasitoru kui tark projekt

“Gazpromi juhatus otsustas ehitada maagaasijuhtme Loode-Venemaalt läbi Läänemere Saksamaale. Gaasijuhtme rajamisse puutuvat arutasid Gazpromi juht Aleksei Miller ja Soome peaminister Paavo Lipponen oma kohtumisel 25.11.2002.”

Kommentaar: “Projekt on Gazpromi vastulöök senistele gaasitranspordipartneritele – Ukrainale, Valgevenele ja Poolale. Ukraina ja Valgevene rikuvad jätkuvalt lepingutest tulenevaid omapoolseid kohustusi ning Poolaga ei õnnestu Gazpromil sõlmida enda jaoks soodsaid lepinguid. Alternatiivse transpordikanali väljaarendamine on Gazpromi jaoks loogiline samm.”