Eesti võiks kasvatada kaks tonni kanepit aastas
Kaur Kender viis 15. oktoobril 1131 toetusallkirjaga kanepisõprade petitsiooni „Laske elada“ riigikogu esimehe Eiki Nestori kätte. Ometi pole kanepiaktivistidel selget arusaama, kuidas peaks legaalne uimastimüük Eestis käima.
Kaur Kender: „Mul on savi, peaasi, et inimesed vangi ei lähe.“
Nihilisti lehel narkootikumide dekriminaliseerimist uurinud majandusanalüütik Hardo Pajula lükkab ajakirjaniku ettepaneku neil teemadel arutada tagasi. „Ma soovitaks Teil uurida kolme USA osariigi kogemust, kus kanep on juba legaliseeritud. Osadele küsimustele saate tõenäoliselt sealt mingid vastused.“
Poliitikavaatleja Andreas Kaju rõhutab, et kanepi tarbimine ja omamine võiks olla Eestis legaalne, müük aga litsentseeritud ja riigi järelevalvele alluv majandustegevus.
Variandid: apteek või tubakapood
Import, turustamine ja järelevalve oleks sarnane käsimüügiravimite müügiga. „Kas ka ravimimudeli puhul oleks aktsiisimine või muu maksustamine mõeldav, sõltub vahest ennekõike sellest, kas tegu oleks käsimüügi- või retseptiravimiga. Kui käsimüügis, siis pigem jah, kui retseptiravim, siis ei,“ leiab Kaju.
Südameapteekide omanikfirma Pharma Holdingu juhatuse esimees Mart Mägi: „Apteekide kasuks räägib see, et oleme praktiliselt ainus riiklikult määratletud jaemüügikanal. Nii ravimihulgimüüjaid kui apteeke kontrollitakse pidevalt. Ka täna müüme me narkootilisi ravimeid, milleks on apteekides kindlalt lukustatud kapid.“
Tubakatoodete müügiskeemi puhul võiks eraettevõtja kanepitoodet tuua aktsiisilattu: „Seal makstakse enne toote turule lubamist aktsiis ette ära (ettevõtja on riigi eest tegelikult aktsiisikoguja, nii on see ka tubaka puhul), tootepakendid on standardiseeritud teatud osas (terviseohuhoiatus, märgistusnõuded) ning kannavad maksumärki, mille riik laopidajale-ettevõtjale on väljastanud,“ selgitab Kaju.
Seejärel võiks kanepi lasta reguleeritud jaemüüki: alaealistele müüa ei tohi ning kehtivad tubakatoodetega sarnased jaemüügipiirangud ning ka turunduspiirangud.
Tubakaga sarnast müügimudelit pooldab ka MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet, kelle hinnangul võiks piirangutega olla rangem kui tavalise tubakaga: tuleks keelata reklaam „vähemalt väljaspool müügi- ja manustamisasutusi“, varustada pakendid kohustuslike hoiatustega jne.
Mõnes riigis, näiteks Uruguays, nõutakse klientide registreerimist riiklikus andmebaasis. „Kas selline süsteem on tulemuslik või ajendab hoopis umbusklikumaid tarvitajaid mustale turule truuks jääma, on hetkel veel raske öelda,“ ütleb Kalvet.
Kolumnist Ahto Lobjakas, kes hiljuti sõnastas kanepi legaliseerimise vajaduse täiesti kindlas kõneviisis, pakub välja, et kanepist võiks areneda uutmoodi ja ainulaadne põllumajandusvaldkond, millest võiksid kasu lõigata nii kohalikud väiketalunikud kui ka turism, kuna naaberriikides on kanepi müük keelatud.
„Kogu sektor võiks alluda riigi monopolile. Riik lubaks teatavat isetegevust, nagu praegu toimub koduveini tootmisega, aga miks mitte ka sordiaretust näiteks Luunja kurgikasvatuse tingimustes. Ma ei näe ühtegi takistust,“ ütleb Lobjakas.
Grüne Fee juhataja Raivo Külasepp tunnistab, et iseseisva riigi algusaastatel 1991–1992, kui inflatsiooni tõttu tõusis maagaasi hind 700 korda, mõeldi tõsiselt ka kanepi arendamisele, aga sinnapaika see mõte jäigi.
Madal omahind, kõrged maksud
Eesti maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto analüüsis uimastava kanepi kasvatamise kasulikkust väikeettevõtja positsioonilt, võttes aluseks internetist leitud kanepi kasvatamise juhendid. Võrreldes kurkide, tomatite ja muude kultuuridega oleks kanep väga tulus elatusallikas, millega katsetamine ei maksaks põllumeestele seejuures sisuliselt midagi.
Aluseks võttis ta inkubaatori mõõtu kasvuhoone, mille ühel ruutmeetril kasvab neli kanepitaime. 15 nädala ehk umbes 4 kuuga valmib seal uimastikogus, mis on praeguse tänavahinna (20 eurot gramm) juures väärt 8000 eurot. Valmistoodangu omahind jääks aastase toodangu puhul alla tuhande euro.
Seejärel laiendas Laanisto tootmise väiksele talupidamisele, kus kanepit kasvatataks juba 20ruutmeetrises kasvuhoones. Kulureale lisandusid ka töötajate palgad. Kaks sulast, kelle igapäevatööks on ennekõike istikute kastmine, teenivad kanepitalus ulmelised 2000 eurot puhtalt kätte. Projekt on seejuures ikkagi tulus – kasvuhoone aastane kasum oleks ligikaudu 30 000 eurot.
„Seega oleks legaalne kanepi tootmine Eestis kindlasti tulutoov ettevõtmine, mis aitaks pidurdada ääremaastumist, võimaldades maal elada ka suhteliselt väiksemahulise kanepitootmise juures,” märgib Laanisto oma analüüsis.
„Tegelikult pole selles midagi uut. Ka kurki kasvatatakse Eestis sisetingimustes ja üsna kasumlikult, kuigi tema müügihind on kanepist kordades odavam. Kui kurgikilo on maksimaalselt 10 euro ringis, siis kanepi jaekilo on 20 000 eurot,“ lisab Laanisto.
Laanisto läks oma analüüsis kaugemale, tehes selgeks, et kanepi legaliseerimine poleks kasulik mitte ainult poolele sajale talunikule, vaid kogu riigile: kanepi maksustamisest saaks koguda sadu tuhandeid eurosid.
Teadur võttis arvutustel eeskujuks Eestist ligi neli korda suurema USA osariigi Colorado, kus kanep legaliseeriti poolteist aastat tagasi. Tänaseks on Colorado kanepi turumaht miljard dollarit ehk sada korda suurem, kui enne legaliseerimist julgeti hinnata. Eesti kanepiturg õilmitseb praegu põranda all ja seetõttu on tegelik turumaht hoomamatu. Politsei konfiskeerib igal aastal paarsada kilo kanepit, mida arvatakse olevat heal juhul kümnendik kogu turust, kui sedagi.
Colorado kogemuse ja rahvusvahelise uimastiraporti andmete põhjal arvab Laanisto, et Eestis elab ligikaudu sada tuhat inimest, kes tarvitavad kanepit vähemalt korra aastas. Coloradoga võrreldes poole väiksema SKTga ja enam kui poole kõrgema kanepihinnaga Eesti puhul on seega võimalik turumaht kaks tonni ehk jaehindades 40 miljonit eurot aastas (juhul, kui gramm maksab 20 eurot).
Kui kanepit maksustada vastavalt praegu kehtivale suitsetamistubaka aktsiisile (mis on palju madalam kui sigarettide aktsiis), võidaks riik 112 000 eurot aastas. Tegelikult oleks ruumi enamaks. Coloradoga võrreldavat 28protsendilist maksumäära rakendades võiks Eesti lisaks teenida umbes 11 miljonit eurot. Kui kanepile määrata aga praegu Eestis kehtiv sigaretiaktsiis (umbes 65 protsenti jaehinnast), küünib aktsiisitulu kuni 26 miljoni euroni. Selle raha võiks riik investeerida narkovastasesse võitlusse.
