PILLE-RIIN PREGEL / EPL
Kui otsida sõna, mis sobiks kõige paremini iseloomustama viimast tehnoloogilist revolutsiooni, siis on selleks kahtlemata räni. Räniühendite elektrijuhtivuse uurimine viis transistori leiutamiseni, sealt ei olnud pikk tee esimese mikrokiibini, mis ühendas endas kompaktsel kujul hulga transistore. Kiipide tööstuslik tootmine käivitas arengu, mis avas uued võimalused infotöötluseks ning täiesti uute majandusharude tekkeks. Juhtumisi toimus see USA läänerannikul, San Francisco lahe piirkonnas, mida tuntakse Ränioruna. Tänapäeval on Räniorg ehk Silicon Valley omandanud märgilise tähenduse kui kõrgtehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse sümbol, mis genereerib majanduskasvu ning rikkust.

Mitmel pool maailmas on üritatud Ränioru mudelit kloonida, kasutades nimes sõna räni. Nii on Austrias Silicon Alps, Kanadas Silicon Tundra, Iisraelis Silicon Wadi, Hollandis Silicon Polder ja Inglismaal Silicon Fen. Kui lausa uue nime loomisega pole toime tuldud, lisatakse ränioru tiitel lihtsalt kohanimele: Bangalore on India Räniorg ja Singapur Ida-Aasia Räniorg. Ka USAs endas on räni nimena kõrges hinnas, eksisteerivad  nii Ränipreeria (Silicon Prairie), Ränikuristik (Silicon Gulch) kui ka Ränimäed (Silicon Hills).

Seega: räni ruulib. Ja põhjusega. Piirkonnad, kuhu koonduvad sobivas vahekorras ajud, kapital, riskivõtmist soosiv ettevõtluskeskkond ning sobilik infrastruktuur toodavad ennenägematut majanduskasvu.

Majanduskasv on ka Eesti eesmärgiks ja tulemused pole pahad. Kuid senised kasvu allikad hakkavad ammenduma, vaja oleks midagi uut. Kas Ränioru majandusmudel oleks Eestis võimalik?

Üllataval kombel on Räniorul ja Eestil mitmeid sarnaseid  jooni. Geograafiliselt on Räniorg Eestist väiksem, aga samas suurusjärgus, umbes 150 km pikk ja 70 km lai maalapp San Francisco lahest lõuna suunas. Elanikke loetakse Räniorus 2,5 miljonit Eesti 1,4 vastu. Ränioru teljeks on San Franciscot ja San Josed ühendav interstate highway 101, millel neli rida kummaski suunas. Eesti teljeks on Tallinna-Tartu maantee, esialgu ühe reaga mõlemale poole. Räniorus või selle lähedal on kaks kuulsat ülikooli, Stanford Palo Altos ja University of California Berkeleys. Meil vastaks sellele Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool.

Ränioru kui ülikooli ja ettevõtluse koostöö eduloole pani aluse Stanford Industrial Park, tehnoloogiapargid on ka meie mõlema ülikooli juures juba mitmeid aastaid. Edasi läheb võrdlusega raskeks. California Räniorus tegutseb 8000 kõrgtehnoloogilist või IT-firmat, mis maksavad oma töötajatele keskmiselt 150 000 dollarit aastas. Eesti on selliste firmade arv suurusjärgu võrra väiksem, palgatase jääb alla palju kordi.

Mis teeb Ränioru eriliseks, on ettevõtluse ja loovuse vaim – Silicon Valley habitat. See toob kokku andekad inimesed, rahastajad, intellektuaalomandi juristid ja konsultandid. Innovatsiooniga tegelemine on riskantne, kõik ideed ei jõua turule ja kõik IPOd ei tee omanikke rikkaks. Räniorus võetakse ebaõnnestumist kui hinnalist kogemust.

Ja veel, erinevalt Eestist on Ränioru rahvastik äärmiselt kirju, valged moodustavad ligikaudu 60% regiooni elanikkonnast, ülejäänu tuleb nii Ladina-Ameerikast kui ka Aasiast, peamiselt Hiinast, Jaapanist, aga ka Indoneesiast ja Filipiinidelt. Veerand regiooni elanikest ei ole sündinud USAs.

Tsiteerides loovate regioonide uurijat Richard Floridat: tehnoloogia ja tolerants meelitavad ligi talente.

Kas räniorg Eestis on utoopia? Kindla sti mitte. Kui soovime teadmistepõhist majandus t, siis tuleb järele teha, õigemini – veel paremini teha. Kõik algab inimestest, kes saavad maailma Räniorgudes hakkama. Ja häid eeskujusid on samuti vaja. Vähemalt Skype’i ja Eesti seosega on sealkandis kõik kursis. Selleks, et meid veel paremini teataks ja et ka meie ettevõtjatele vajalikke uksi avada, alustas märtsis tööd EASi alaline esindaja Ränioru südames San Joses.

Madis Võõras
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse direktor tehnoloogia arenduse alal