MAAILMA TUNTUIM MAKSULEGEND: Leedi Godiva ratsutas alasti läbi Coventry linna, ihukatteks vaid pikad kiharad, sest ainult siis lubas tema valitsejast abikaasa kärpida alamate ränka maksukoormust. Elanikud ei võinud alasti emandat vaadata. Vaid üks mees eiras käsku, puuris seina augu ja jäi leedit nähes pimedaks. See mees oli Peeping Tom ning tema piilumisest kujunes välja peep-show. Foto on tehtud tänavu mais Londonis filmi “Lady Godiva” DVD väljalaskmise puhul.

Maailma vihatuim maks on isikumaks. Seda võetakse õiguse eest olemas olla. Maksu vältimiseks on kaks võimalust: minema kolida või ära surra.

Praegu lõõbitakse peamaksust tavaliselt netikommentaarides, kuid esimese Wabariigi ajal andis nn kogukonnamaks märkimisväärse osa valdade tuludest ning isikumaksu korjamise loa andis igale vallale ja linnale ka Mart Laari esimene valitsus.

See oli küll veidi kummaline, sest Laari suure eeskuju Margaret Thatcheri särav karjäär katkes just isikumaksu tõttu. Raudne Leedi asendas aastatel 1989–1991 Suurbritannias aastasadu kehtinud kinnisvaramaksu sisuliselt peamaksuga ja lõpetas poliitilise laibana.

Moodsas Eestis rakendas ainsana isikumaksu Harjumaal asuv Nissi vald. Mais 1995 kehtestas sealne volikogu maksumääraks 50 krooni aastas. Eelarve nägi ette, et vald teenib uue maksuga 30 000 krooni. Tegelikult laekus vaid 4300 krooni ning alates jaanuarist 1997 tühistati maks sootuks.

Isikumaksu võtmise võimaluse lõpetas Riigikogu kuus aastat tagasi, sest pärast Nissi eksperimenti ei julgenud ükski omavalitsus seda enam kehtestada.

Laar tahtis teenida ka surma pealt

Surm on mujal maailmas kahekordselt õnnetu sündmus, sest lisaks lähedase inimese kaotusele sekkub sündmustesse harilikult ka maksuamet, kes küsib pärandimaksu.

Maksu määr sõltub tavaliselt pärandiosa suurusest ja sugulusastmest: abikaasale, lastele ja elukaaslasele on määr väiksem, õdedele-vendadele ja vanematele kõrgem, mittesugulastele eriti kõrge.

Loomulikult proovis surma maksustada ka Eesti riik. Mart Laari esimese valitsuse aegne maksukorralduse seadus nägi ühe riikliku maksuna ette kinke- ja pärandimaksu. Maksu ei kehtestatud aga kordagi ning praegu pole teda enam riiklike maksude nimekirjas.

Sotside idee: kinnisvaramaks pluss riigilaen pensionäridele

Hiljutist buumi arvestades on imelik, et Eestis ei kehti kinnisvaramaks. Siiski pole idee tundmatu. Detsembris 1999 levitasid seda mõtet sotsid (tollase nimega Mõõdukad), kelle saadik Jaan-Hans Kuks rääkis Äripäevas, et “on loomulik võtta seda maksu neilt, kes on kokku ostnud sadade miljonite kroonide väärtuses kinnisvara. Oleks kohane küll, et mõnesajamiljonilise kinnisvara pealt maksaks [kinnisvaraärimees Ernesto] Preatoni aastas mõne miljoni maksu.”

Rahandusminister Siim Kallas esitles tookord valitsusliidule plaani, et aastaks 2005 kaob Eestis maamaks ja asemele tuleb kinnisvaramaks.

Aastatel 1998–1999 arutatud kinnis­varamaksu versiooni tutvustab raamatus “Maksundus” majandusteadlane Paul Tammert. Riik kavatses kehtestada hoonetele ja rajatistele väärtuse miinimumpiiri. Piiri ületanud kinnisvara läinuks maksustamisele, alla piiri jäävate objektide puhul oleks maksustatud ainult maad. Miinimumpiir olnuks näiteks suvilate ja korterite puhul 100 000 krooni.

Pensionäridele kavatses riik peale suruda eraldi hüpoteeklaenu. Madala sissetulekuga invaliidsus- ja vanaduspensionäridest kinnisvaraomanikud, kes ei saa üüri- ega renditulu, ei oleks pidanud kinnisvaramaksu tasuma, kuid nende võlg oleks kantud kinnisturaamatusse ja see oleks tulevasel kinnistu müügil hinnast maha arvestatud, eeldatavalt pärast omaniku surma. Riik kavatses korjata laenult ka intresse.

Luksusautomaks soosib romudega reostajaid

Eelmistel sajanditel maksustati luksuskaupadena ratsahobuseid ja tõldu.

Praegu käib jutt autodest. Mais esitlesid sotsid ideed kehtestada nn luksusauto maks mootorsõidukitele võimsusega üle 139 kW. Sellise maksu alla läheks ligi 28 000 autot ja riik teeniks aastas üle miljardi krooni.

“Räägime luksuslikest ja ülivõimsatest maasturitest, sportautodest ja limusiinidest, nagu Hummer, Mercedese S-klass, Jaguar jms. Need on autod, mille ostuhind ja ülalpidamiskulud on niigi väga suured ning mis tarbivad 12–20 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta. On igati õiglane, kui sellise hobi harrastajad maksavad igal aastal täiendavalt 36 000 – 54 000 krooni maksu, sest nende tarbimisharjumused on keskkonnavaenulikud,” teatas üks tuntumaid sotse Hannes Rumm.

Reformierakonna üks võtmepersoone Keit Pentus kuulutas kohe, et “luksusautomaksu sellisel kujul võiks nimetada ka kadedusmaksuks”.

Üks tuntud advokaat leidis, et mootori võimsuse ning keskkonnasäästlikkuse vahel ei ole otsest seost. Paljud uuemad ning suurema mootoriga autod on oluliselt väiksema kütusekulu ning heitgaasi CO2-sisaldusega kui väikese võimsusega vanemad autod. Näiteks mõni S-klassi Mercedes-Benz on keskkonnasäästlikum kui üle kahe korra nõrgem Lada Niva.

Hollandis kehtivad limonaadiaktsiis ja kraaniveemaks

Keskerakonna liider Edgar Savisaar ja tema endine nõunik Jaan Õmblus tegid esmaspäeval mitu ettepanekut majanduskriisi lahendamiseks.

Muuhulgas soovitasid nad ajutiselt mõningaid aktsiise langetada ja alles teatud aja jooksul viia Euroopa Liidu poolt ette nähtud tasemele.

Tegelikult hakkame mitmes valdkonnas euronormidest juba mööda kihutama: näiteks kange alkoholi aktsiis ületab juulist euromiinimumi üle kahe korra, samuti on möödunud ELi alamtasemest pliibensiini, diislikütuse ja petrooleumi aktsiisid. Elektriaktsiis ületab alammäära üle kolme korra.

Aktsiisi eesmärk on tõsta maksustatava kauba hinda, et selle tarbimine kahaneks. Seni pole see Eestis korda läinud. Praegu kehtivad meil aktsiisid alkoholile, sigarettidele ja kütustele.

Mitmetes riikides maksustatakse aga ka kohvi, teed, väetisi, luksuskaupu (juveelid ja karusnahad), kunstväetisi, jõusööta ja veel palju muud.

Hollandist leiame isegi limonaadiaktsiisi: 86 Eesti senti ühe liitri kohta. Kuid see pole veel kõik: Madalmaad võtavad 64 senti igalt pudelivee liitrilt ning maksustavad isegi veetorustikega ühinenud inimesi ja ettevõtteid. Taks on 2,33 krooni kuupmeetri kohta, kusjuures miinmummäär on 300 kuupmeetrit aastas ning maksu korjab kokku ja edastab võimudele torustikufirma.

Vähi kehtestas astmelise tulumaksu kuni 50 protsenti

Edgar Savisaar, aga ka rahandusminister Ivari Padar on rääkinud viimasel ajal otseste maksude tõstmise ideest – riigi tulud sõltuvad liiga palju tarbimisest, mis viimasel ajal on kokku tõmbunud. Sotside üks liidreid Eiki Nestor teatas näiteks, et kui sotsmaksule tuleb ülempiir, peaksid rikkad maksma rohkem tulumaksu.

Mujal maailmas on selline põhimõte üldlevinud. Näiteks Luksemburgis kehtis 70. aastatel koguni 24 tulumaksumäära vahemikus 10–56 protsenti.

Kogumik “Maksutrendid Euroopa Liidus” ütleb, et kõige kõrgem üksikisiku tulumaksu määr kehtis aastal 2006 Taanis – 59 protsenti, kõige madalamad olid aga Rumeenias (16 protsenti), Slovakkias (19 protsenti) ja Eestis (23 protsenti).

Praeguseks on Eestis maksumäär kukkunud 21 protsendini ning Reformierakond lubab seda veelgi alandada.

Astmeline tulumaks pole tundmatu Eestiski. Samal päeval krooni kasutusele võtmisega juunis 1992 kehtestas Tiit Vähi juhitud rahareformi komitee eriti räige tulumaksu: palkadelt üle 2000 krooni kuus võttis riik endale koguni 50 protsenti!

Eestis tõusis maksukoormus paugupealt 45 protsendini rahvuslikust kogutoodangust ja läks hoogsalt mööda isegi põhjamaisest Soomest.

Praegu oleme maksukoormuselt Euroopa Liidu kuue odavama riigi seas.

Rikastele varandusemaks

Ühiskonnas levivat rikasteviha arvestades läheks nn heaolumaks või lõpliku rikkuse maks rahvale hästi peale, kuid ükski partei ei julge seda ette panna. Jõukad eestlased koliksid sel juhul LHV ühe omaniku, ametlikult Šveitsis resideeruva Rain Lõhmuse eeskujul välismaale.

Häda tekiks ka maksu määramisel. Maksustatava summa leidmisel võetakse tavaliselt aluseks inimese vara (sh pangaarvel seisev raha), millest lahutatakse tema laenud ja muud kohustused. Küsimus on aga, milline on vara õiglane väärtus – näiteks, kui maksumaksjale kuuluvad väärtpaberid ei ole börsil noteeritud.

Üha rohkem riike loobub nn varandusemaksust – viimase paari aasta jooksul on seda teinud Soome, Island ja Luksemburg.

Maailmas on maksustatud kõikvõimalikke asju. Fantaasia on piiritu. Briti entsüklopeedia ütleb, et Indias ja Sri Lankas oli kasutusel isegi nn kulutustemaks (spending taxes), mille alla läksid kõik tulud, mis ei olnud suunatud säästudesse. Seda küll lühikest aega ja ebaõnnestunult.

Eestlaste õnn on, et meie valitsejad armastavad makse kahandada, mitte tõsta.

Kuidas saaks riik kõige lihtsamalt maksudega võita?

 Kui palju maksab maksupoliitiliste muudatuste ärajätmine, mln kr
  2009
 2010
 2011
 2012
 Eraisikute tulumaksumäära alanemine
 1700 2840 4275 4730
 Ettevõtete tulumaksu määra alanemine 160 775 1175 1425
 Ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmine
 1250 660 -50 350
 Maksuvaba tulu suurendamine 880 1435 1915 1960
 Kokku 3990 5710 7415 8465
 Allikas: Riigieelarve strateegia 2009–201

Rahvale kõige valutum variant oleks varem välja hõigatud maksukärbete ärajätmine. Reformierakond on sellele vastu nagu ka sotside ideele kehtestada luksusautode maks.

IRL pakkus välja käibemaksu ajutise tõstmise 19 protsendi peale, kuid ka see hääletati siseringis maha.


“Krokodill” arutas ajutist kriisimaksu nagu EW ajal

  • Jaanuaris 1932 teatas Postimees, et riigieelarve tasakaalustamiseks on kõne all kaks võimalust: 1) kas kriisimaks sisse seada või 2) riigiteenistujate palkasid kärpida.

  • Peale jäi esimene idee ning Eestis hakkasid kehtima erakorraline täiendav tulumaks ja ajutine läbikäigumaks ehk tänapäeva mõistes müügimaks.

  • Mais 1933 raporteeris Postimees, et maksu kogumine käib raskustega: “On tulnud isegi niisugune juhtum ette, kus riigikogu liige ei taha tasuda kriisimaksu, kuna ta kinnitab, et see maks on juba temal riigikogu poolt palgast kinni peetud. Rahvasaadik ei tahtvat aga seda sugugi arvesse võtta, et tal on ka majad ja maad, mis ka tulu toovad ja millelt erimaksu võetakse möödunud aasta tulumaksu järele.”

  • Oktoobris 1934 tuli uudis “Kriisimaks ei täitnud lootusi”. 15 kuuga laekus 4,7 miljonit krooni asemel vaid 2,5 miljonit.

  • Tänavu arutas krokodilliks hüütud riigieelarve strateegiaga tegelev komisjon samamoodi käibemaksu tõstmist ajutiselt ühe protsendi võrra.