Eestis puhkes Facebooki epideemia: juba üle 100 000 nakatunu
Gripp võib olla küll hirmus viirus, kuid Facebooki "epideemia" kõrval kõigest nohu. USA geeniuse Mark Zuckerbergi loodud ja 2004. aastal käivitatud sotsiaalse suhtluse veebisait hullutab maailma, olles haaranud juba üle 350 miljoni kasutaja.
Facebook möllab ka Eestis. Kui tänavu kevadel oli selle kasutajaid siin alla 50 000, siis äsja ületati 100 000 piir. "Pole põhjust kahelda, et 2010. aasta lõpuks kasvab see veel 100 protsenti, jõudes 200 000ni," usub sotsiaalse meedia ekspert Priit Kallas firmast DreamGrow.
"Palavikulaine" põhjustanud Facebook hõlmab tervet meie internetielu. See on mõeldud suhtluseks kõiki vahendeid ja tehnoloogiaid kasutades. Otsid sõpru, vahetad nendega infot, jälgid, millega nad tegelevad, mida arvavad, kus on käinud, keda fännavad, kellega sõbrustavad, milliseid pilte või videoid on üles pannud jne. Facebook pakub ka hulga ajaviidet - näiteks mänge (tuntuimad neist maffia mäng "MafiaWars" ning farmimäng "FarmVille"), totraid teste (kui eestlane sa oled? mis alkohol sa oled? kellega sa sobid? mida näitab sulle kuu seis? ava oma pandora laegas!) jms.
Facebook mängib meie psühholoogial. USA blogiguru Loren Feldman arvab, et selle edu põhineb inimese hirmul jääda digitaalmaailmas üksi. Samuti vajadusel kuhugi kuuluda, saada vahetut tagasisidet. Seetõttu teevadki kõik endale Facebooki kontod.
Vägisi jääb (üritatakse jätta) mulje, et kui sind pole Facebookis, siis pole sind olemaski. Kui Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi kuuleb, et mul polegi aktiivset Facebooki kontot, ohkab ta raskelt, justkui tahaks öelda: "mees, mine võta oma hobune ja sõida maale tagasi..."
Nii tuleb mul selle loo kirjutamiseks reaktiveerida oma segastel motiividel loodud Facebooki konto. Mul on seal juba 2 sõpra, Hõbemägil aga 146.
Rahustavalt mõjub teadmine, et paljudel kolleegidel pole Facebooki vaja läinud, isegi mitte Hans H. Luigel. Mõni avaliku elu tegelane, kes esimesena pähe tuleb: Urmas Sõõrumaa, Edgar Savisaar, Andrus Ansip, Tiina Mõis - ei leia kedagi neist "näoraamatust". Ehkki sõpru (ja mõjuvõimu) neil jagub ning aega nende kõigiga kohvitamiseks ilmselt mitte.
Samas leiab Facebookist Toomas Hendrik Ilvese (2041 toetajat, pildil), Carmen Kassi (1675 fänni, pildil), Arvo Pärdi (5986 fänni), Madonna (ligi 1,3 miljonit fänni) ja Barack Obama (ligi 7 miljonit toetajat). Need numbrid tähistavad nende inimeste "sotsiaalset kapitali".
Ometi peitub Facebookis huvitav paradoks: need, kes seda kasutavad, ei kujuta oma elu selleta ettegi. Aga paljud, kes ei kasuta, saavad ilma suurepäraselt hakkama.
"Facebookis olen uudishimust, mugavusest ja sellest, et mulle meeldib arutleda maailma asjade üle inimestega, kellel on nii nimi kui ka nägu," ütleb riigikogulane Evelyn Sepp, kellel on 1137 Facebooki sõpra. Sepp leiab, et Facebook on väärikas vastulöök nii globalisee rumisele kui üldisele peavoolumeediale, sest seal tegutsejad valivad endale ise nii sõbrad kui ka jututeemad.
Facebooki fännid kinnitavad kui ühest suust, et keskkond aitab paremini hoida ja korraldada sõbrasuhteid, mis muul viisil oleks raske.
"Tavaliselt on Facebookis mõttetu läbu," ütleb päevast veerand tundi võrgustikule kulutav advokaat Yrjö Ojasaar (183 sõpra). "Mind ei huvita quiz'ide tulemused - millise "Sex in The City" karakteri moodi või milline loom mina oleks."
Kuid neljal viisil võib see siiski kasulik olla. Esiteks saab Facebooki kaudu mõjutada inimesi, teiseks annab sõprade number mingi veidra mini-autoriteedi. Ojasaar: "Vanasti kontrolliti üle inimese varasemad töökohad - täna vaadatakse tema mõju sotsiaalsetes võrgustikes."
Kolmandaks võimaldab Facebook olla kontaktis inimestega, kellega on raske ühendust pidada. "Mul on lihtsam oma Taiwani ja USA sõpradega jagada pilte ja rääkida Facebookis. Olgem ausad, 150 inimesega telefonis lobisemine ja lõunatamine võtaks lihtsalt absurdselt kaua aega," ütleb Ojasaar.
Ning neljandaks saab Ojasaar Facebooki vahendusel aeg-ajalt teada midagi uut: mõne värske nalja, laulu, filmi, mille sõbrad on leidnud ja üles pannud.
PR-tegelane Aive Levandi (552 sõpra) näeb Facebookis aga oma isiklikku internetiajalehte. "Kogu aeg jookseb "sein" uute uudistega inimestelt, keda ma tean ja kes on mulle olulised," ütleb ta. "Näiteks hiljuti avas üks tema tuttav kohviku, andes sellest teada Facebookis. Kohe olid kõik sõbrad kohal."
Mõne inimese töö eeldab Facebooki konto olemasolu. Näiteks "kassi-koera facebookiks" tituleeritud United Dogs & Catsi sisujuht Elise Sassi (162 sõpra) oma. Teinekord saadakse koguni palka Facebookis kolamise eest.
Microlinki arendusjuht Märt Ridala (154 sõpra) nimetab aga Facebooki oma tuttavate seebiooperiks, mis võib neelata lõputult aega - mitu tundi päevas. "Näen, kes mida teeb ja kes kellega käib... Ning nagu seebioopergi ei lõppe Facebooki sisu kunagi ära. Pidevalt tulevad uued teated."
Ühe endast lugupidava feisbuukeri rutiini kuulub uute sõprade vastuvõtmine või tagasilükkamine, fännirühmade loomine, sõprade sõnumite sirvimine jms. Mõnel kulub selleks kümme minutit nädalas, teisel mitu tundi päevas.
Facebooki suur eelis on paindlikkus, pidev uuenemine (mida ei saa Orkuti kohta öelda) ning eri veebirakenduste (blogid, fotod, foorum jne) edukas ühendamine. Praktiliste võludena nimetatakse veel info liikumist - vaevalt satud mõne väga halva filmi või teatrietenduse peale, kui jälgid Facebookist oma sõprade arvustusi, mõtete vahetust, kindlasti ka iseenda turustamist. Näiteks reklaamimees Olav Osolin (352 sõpra) ütleb, et on saanud Facebooki kaudu uusi kliente.
Ootamatusi pakub sugulaste või vanade sõprade (taas)leidmine. Nii näiteks palus hiljuti riigikogulasel Keit Pentusel (274 sõpra) end sõbraks võtta keegi venemaalane, kes oli põhjalikult oma suguvõsa uurinud ning avastanud sealt sidemeid Pentustega. "Üllatus missugune!" ütleb Pentus. Samuti leidis ta tänu Facebookile üles oma Inglismaal elava klassiõe, keda polnud 15 aastat näinud.
Infot saab avalikustada valitutele ning luua gruppe - näiteks pronkssõduri teisaldamise vastastel on oma grupp 112 liikmega, Mart Laaril aga "Just Do It!" fänniklubi 201 liikmega. Hiljuti sai oma fänniklubi Jõuluvana, seal on 840 liiget.
Facebooki valudena nimetatakse eelkõige "meelelahutusprahti" ehk soovimatuid kutseid mängudele või testidele. "Mind ei huvita see, kuidas keegi farmi peab ja seal sõnnikut kühveldab. Minu jaoks on Facebook tööriist," ütleb FarmVille farmimängu kutsete pärast kurjustav Marek. Selle mängu puhul on koomiline asjaolu, et tal on üle poole miljoni fänni. Kuid FarmVille vihkajate grupiga on liitunud juba üle 1,8 miljonit inimese.
Nutikamad (need, kes Facebooki mobiili kaudu asju laevad) oskavad juba rämpssisu automaatselt blokeerida. Olav Osolini käest võib küsida, kuidas see tehniliselt välja näeb. Kõikvõimalikke hüperaktiivseid turundustegelasi (osta auto! osta kalapulki!), kes tahavad sõbraks saada, tuleb ikkagi "käsitsi" kuu peale saata.
Lõppeks kerkib küsimus, kas selline pidev sotsiaalne "levis" olek on eluliselt vajalik. Kas kõik peavad teadma, mida ma teen, ja kas ma pean teadma, mida mu sõbrad teevad?
Ilmselt mitte kõigile.
Dreamgrow' juht Priit Kallas (273 sõpra) ütleb, et 100 000st Eesti Facebooki kasutajast moodustab ilmselt suure osa publik, keda võiks nimetada "lambakarjaks". Omal ajal möllasid nad Rate.ee's, siis siirdusid Orkutisse ning nüüd avastavad Facebooki. See seltskond järgib, mis on trendikas - kuhu suunda puhub tuul.
Selgemalt tulevad Facebooki eelised välja näiteks poliitikute, muusikute ja firmade jaoks. Näiteks Forum Cinemasi kinoketil ja Veinisober.ee'l on üle 2000 fänni. Kõvasti möllab Facebookis ka näiteks hambaravikliinik Kliinik 32 (üle 1000 fänni). Üks restoranikett tegi ahvatleva pakkumise: ole meie fänn Facebookis ja saad ribi poole hinnaga.
Ehkki inimesed on tänapäeval samuti produktid, kes peavad ennast turundama, on sotsiaalmeediale pühendumise kasuteguri hindamine nende puhul mõnevõrra keerulisem.
Priit Kallas: "Olgem ausad, ebapraktiline osa (loe: loba ja rämpssisu) Facebookis aina suureneb. Kui me just ei tee tööd, siis ajame tavaliselt lolli möla. Loba moodustab suure osa meie päevast ja see peegeldub ka internetis. 95 protsenti Facebooki kasutajatest löövad seal lihtsalt aega surnuks."
Ja ometi on Facebooki kasv pidurdamatu. Mida suuremaks see saab, seda popimaks ta saab. Kõik haaravad suurema publiku tähelepanu järele.
Kallase arvates poleks 700 miljonit kasutajat 2010. aasta lõpuks Facebooki puhul mingi üllatus. Praegu on see kõige värvilisem, ilusam ja kõige vähem piinarikas sotsiaalvõrgustik maailmas ning tema kasv on ära kohutanud kõik "magavad" konkurendid - nii Orkuti, millel hinnatakse Eestis olevat 120 000 kasutajat, kui ka MySpace'i. Isegi Twitteri-joovastus pole Facebooki omaga võrreldav.
Viie aasta pärast on kõik Eesti inimesed mingis sotsiaalses võrgustikus, arvab Kallas. Sest see on lihtsaim meetod sõpradega suhtlemiseks ja käe elu pulsil hoidmiseks.
Iga Facebooki aktivist võiks terve mõistuse huvides endalt siiski küsida, kas ja kuidas sotsiaalsele meediale kulutatud aeg end tagasi teenib. Elu on liiga lühike, et seda tühja loba peale raisata, ning privaatsus maksab ka midagi.
Facebook on "in", Orkut ja Rate "out"
Sotsiaalsete võrgustike kasutajaskond Eestis
- Rate.ee - 386 000 ja väheneb (ametlikult kasutajaid kokku)
- Orkut - 120 000 ja väheneb (hinnanguline)
- Facebook - 103 000 ja kasvab (ametlik), neist 40% mehi ja 60% naisi.
- LinkedIn ja Twitter - 5000 - 10 000 (hinnang)
Pöörane palavikulaine
- Kui Soomes ja Rootsis moodustavad Facebooki kasutajad kõigist internetikasutajatest 40-50 protsenti, siis Eestis praegu kõigest 12 protsenti ja Lätis 3 protsenti.
- Ehkki Eestis on Facebooki kasv olnud pöörane, ei mahu me suhtarvudelt kiiremini kasvavate Facebooki-riikide hulka. Sest mujal - näiteks Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Saksamaal - on kasv veelgi pöörasem.
- Facebooki kasv annab konkurentidele silmad ette. Kui aastaga kasvas Facebooki kasutajaskond ligi 200 protsenti, siis Orkuti oma kõigest 3 protsenti. Kui Orkuti kasutajatest on ligi üks protsent Eestist, siis Facebookis moodustab siinne kasutajaskond murdosa.
- Facebooki enam kui 350 miljonist kasutajast on ligi 95 miljonit USAs, 22 miljonit Suurbritannias ning 13-14 miljonit Türgis, Prantsusmaal ja Kanadas. 50 protsenti neist logivad peaaegu iga päev keskkonda sisse. 65 miljonit kasutajat panevad materjali Facebooki mobiili kaudu.
- Iga nädal jagavad Facebooki kasutajad omavahel 3,5 miljardit infokildu - linki, uudislugu, fotoalbumit, märget jms.
Allikas: DreamGrow, Siteanalysis, Facebook
