Tordid ja mööbel

Ei kulu eriti palju aega, et leida netiavarustest mõni varastatud Lotte. 

Mis tõmbab lapsi ligi? Maiustused. Tallinnas ligi kakskümmend aastat pagari- ja kondiitritooteid valmistanud Kodusai OÜ pakub oma kodulehel www.kodusai.ee kolme Lotte-torti, neist kaks kujutavad rannal peesitavat Lottet ja Brunot. 

Lotte joonistanud Heiki Ernitsa kommentaar on lühike: “Varastatud.”

Kodusaia lastetortide kilohinnaks on 220 krooni, kusjuures tordid algavad 1,5 kilost. Mõne suurema tordi hind ulatub 1000 krooni alla. 

Luba Lotte-tortide tegemiseks pole küsinud ka Viimsis asuv pagarifirma Violia ega isegi hästituntud Pihlaka Kondiiter. Ernitsa sõnul on nad loa andnud üksnes Pagaripoiste Lotte-tordile.

Kui piraattortide puhul saab vähemasti öelda, et tegija on mingitki vaeva näinud, siis piraatmööbli puhul kehtib reegel: mida odavam, seda parem. Näiteks kodulehtedel www.beebimaa.ee ja en.album.ee/ pakutakse Lotte ja tema sõprade kleeppiltidega mööbliesemeid. 2000 krooni kummuti, 1550 krooni voodi või 650 krooni mänguasjakasti eest. Kontakttelefonile vastanud noore naise sõnul võib tellida ka suuremaid koguseid – nii nagu klient soovib.

Piraattooteid teevad ka suured ja tuntud mööblifirmad, näiteks Suwem. Nende poroloonmadratsi Lotte valmistamiseks puudus samuti luba. Luba pole antud ka kõiksugu “näitlejatele”, kes käivad lasteüritustel Lottet tegemas. 

“Lotte ärakasutamine meiepoolse loata on palju hullem kui tavaline vargus. Meile on väga oluline hoida Lotte atmosfääri, vargad aga vilistavad sellele ja mõtlevad vaid omaenese kasu peale. Kui mõnel laste sünnipäeval või muul üritusel esineb liba-Lotte, keskealine tüsedavõitu energiline mammike, punane kummina ees ja vanaema kasukas seljas, ning ajab suust välja seda, mida ta ise paremaks peab, siis jääb lastele Lottest täiesti vale arusaam. Ja kui seesama liba-Lotte hingetõmbepausil veel suitsetab avalikult või koguni võtab klaasikese kangemat, siis kaob laste silmis igasugune Lotte maagia,” arvab Lotte filmi üks autoreid Janno Põldma.

Kodus tehtud, hästi tehtud

Lotte oma lapsele või kingituseks tegemist aga ei keela keegi. Vastupidi, see on tore. Nii on osavad pereemad teinud Lotte kaltsunukke, tekke, kindaid, salle, tuttmütse, piparkooke jne – mitte kõike ei pea lapsele poest ostma. “Heegeldasin kodus olevatest lõngajääkidest. Eeskujuna kasutasin Puhhi, Tiigri ja Notsu heegeldamise õpetusi,” kirjutab üks tegija kodulehel www.isetegija.net. Sealtsamast leiab veel ka tikitud Lotte pildiga padja, ikka sama autori tehtud. 

Ka Lotte torte tehakse kodudes ise, näiteks kooli alguse puhul. Noor pagar-kondiiter Tea Vallimäe aga teeb küpsetisi erivajadustega lastele, neile, kes ei tohi teraviljatooteid süüa. Temalt ka Lotte martsipani-kohupiimatort: tea.li.ee. “Saadan talle parema pildi Lottest, mille järgi ta võiks neid torte erivajadustega lastele teha – vabrikud neid ju ei tee,” lubab Ernits.

Niisamuti tore on Ernitsa arvates ka koolide isetegevus. Näiteks Kuressaare põhikool tõi mullu lavale “Leiutajateküla Lotte”.

“Isetegijatele oleme tänulikud – nemad säilitavad soojust ja levitavad omal heasüdamlikul moel seda oma lähedaste ringis ja teevad niimoodi maailma paremaks. Enamik neist on lastega kodus noored emad, ja just noorte perede jaoks me olemegi olemas,” ütleb Ernits.

Mis ootab Lotte varast?

  • Kui Lotte kujutist ilma loata kasutatakse, on autoril võimalus valida: 1) kas ta alustab kohtus tsiviilmenetlust või 2) pöördub politsei poole isiku süüteo eest vastutusele võtmiseks juba karistusõiguse raames. Esimesel puhul on autoril võimalus saada kahju hüvitatud. Teisel juhul kahjusid õiguste omajale ei hüvitata, kuid süüdlane saab karistuse.
  • Lotte kujutise kasutamist ilma loata võiks teatud juhtudel pidada ka piraatkoopiaga kauplemiseks. Sellise kuriteo eest ootab füüsilist isikut rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus, juriidilist isikut aga rahaline karistus 50 000 - 250 miljonit krooni. 
  • Tõenäolisem on siiski autori varaliste õiguste rikkumine, kuna eeldatavasti ei ole kasutatud mõne olemasoleva õiguspärase Lotte-pildi üks-ühest koopiat, vaid on seda omal äranägemisel ka muudetud. Sellise väärteo eest ootab füüsilist isikut rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahv kuni 500 000 krooni.

Kärt Nemvalts 
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja