Eestlane avastas ninaseksi
Kui ninas asuvat vomeronasaalne organit ehk VNOd pidevalt töövalmis ehk
nohuvaba hoida, aitab see sugudevahelistes asjades kõvasti kaasa, usub tohter
Kull.
Just seetõttu on ka lõunamaades, kus kliima on parem ja nohuvabam,
iibega asjad korras. Lisaks on Kulli väitel ka suurema nina (ja järelikult
suurema VNOga) inimesed palju kirglikumad ning seega ka viljakamad.
Sellisele kurvale järeldusele jõudis kirglik kirurg ja ninauurija Mart Kull
põhjamaalaste seest kitsaid ja nohuseid ninasid uurides.
VNO imeline mõju
Kullil on VNO uurimisel sadakond eelkäijat. Esimesena avastas VNO
olemasolu inimesel sõjaväearst Frederik Ruysch ühel õnnetul
näohaavaga sõduril. Nimi pandi ninas asuvale suguorganile kellegi Jacobsoni
järgi, kes sellest 19. sajandi algul põhjalikumalt kirjutas.
Ja sinna see
jäigi, kuni möödunud sajandi 80ndatel uuriti sajal täiskasvanud
inimesel nina üsna põhjalikult. 39 protsendil neist leiti, et VNO on
olemas.
On ka teine uurimus: post mortem, ehk pärast surma eemaldati
ninavahesein 27 inimesel. Neist oli VNO olemas koguni 70 protsendil.
Vaidlused käivad põhiliselt selle ümber, kas inimese VNO, kui see juhtub
ninas olema, on tegutsev või mittevajalik ehk rudimentaarne organ.
Inimestel pole siiamaani leitud oletatavate VNO retseptorite ja peaaju
ühendusteede olemasolu. Ent loomade puhul on asi ilmselge: kui VNO tegevus on
häiritud, võib see põhjustada tõsiseid käitumishäireid, kuni agressiivsuseni
välja.
Eestis on feromoonide toimet putukatele uurinud Tartu Ülikooli
teadlased professor Aavo Valdur Mikelsaare juhtimisel.
Teadlased usuvad, et inimese füsioloogia võib toimida sarnaselt loomadega. Üsna
tuntud on näide sellest, kuidas ühes ühiselamutoas elavate tütarlaste
menstruaaltsüklid tasapisi sünkroniseeruvad. Sama on märgatud nunnade
puhul.
Kuues meel ninas
Mart Kull nimetab
VNOd kuuendaks meeleks, millest lihtsalt vähe teatakse. “Mõelge nüüd,
miks ikkagi on mõne inimese juures hea kerge ja mõne inimese juuresolekul ärev
ja halb. See ei ole lõhn, mis selle tunde tekitab. See on pigem midagi
molekulaarset, täiesti lõhnatu väli, keemilise kommunikatsiooni
vahend."
Keegi ei tea, miks kõigil inimestel VNOd pole. Kull oletab, et
selle põhjus võibki olla see, et kitsa nina puhul jääb see organ välja
arenemata.
Professor Kull rõhub loogikale. Ta on uurinud inimese VNOd
maininud autorite töid ja need kokku võtnud järelduseks, et kuues meel
asub inimese ninas: “See lihtsalt tuleb nii välja. Aga tuleb veel tegelda.
Võrdleva antropoloogiaga näiteks.”
SB 1
Vomeronasaalne organ ehk VNO
VNO asub nina välimises kolmandikus. Ta avaneb ninavaheseinale avausena, mille suurus kõigub 0,2-2 mm vahel ja mis asub 1-2 cm kaugusel ninasõõrme eesmisest servast. (võrdluseks - elevandi VNO on ca 25 cm pikk.)
SB 2
Mis on Feromoon?
Feromooni all mõistetakse
keemiliste ühendite klassi, mida sama liiki loomad kasutavad omavahel
suhtlemiseks ja mis kutsuvad esile stereotüüpseid käitumuslikke reaktsioone.
Eristamaks inimestel erituvaid keemilisi ühendeid, nimetatakse neid
vomeroferiinideks. Mõned feromoonid kutsuvad esile organismi erinevate
süsteemide kohese vastuse, nagu näiteks muutusi südamelöögisageduses ja
testosteroonitaseme langust, teised põhjustavad pikaajalisi käitumuslikke
muutusi.
Esimene keemiliselt puhas feromoon, mis õnnestus isoleerida,
on emase siidiliblika (Bombyx mori) kõhu tipuosas olevast näärmest
eemaldatud bombükool. On välja arvutatud, et kui emane siidiliblikas
eritaks kogu näärmepaunas asuva bombükooli ühe pahvakuna, meelitaks
see ligi triljon isast. Uuringud inimese feromoonide tekkekoha kohta
näitavad, et peamiseks eritusorganiks on nahk, eriti sellised huvitavad
piirkonnad nagu huuled, silmalaud ja kõrvalestad