Kauge maa kohta oli noormees enne kuulnud vaid seda, et seal valitseb tohutu vaesus, halastamatu kuumus ning metsas elavad tiigrid.

"Ega sõbrad mind päris normaalseks ei pidanud," ütleb Arko. "Aga mu otsus oli kindel. Seda muutnuks vaid Bangladeshi haihtumine maamunalt."

Seda ei juhtunud ning 3. augustil tõmbas mees juba kopsudesse sõõmu Bengaalimaa niisket ja saastatud õhku.

JANAR FILIPPOV

Kaheksa märksõna Bangladeshi kohta

Eksootika

Bangladeshi võlud on eurooplase jaoks tema valud - liiklusummikud, mõõtmatu korruptsioon, ajast ja arust teedevõrk ja transpordisüsteem, lokkav piraatlus... Kui minule oli see eksootika, siis kohalikele karm reaalsus.

Päevasel ajal ühest linnaosast teise minek võtab tunde, sest sõiduteedel liiguvad läbisegi rikšad, kitsed, inimesed, Lexused, kuked-kanad ja muud, kohati inimfantaasiat ületavad agregaadid.

Kontrastid on tohutud. Ka inimeste mõtteviisis. Nii näiteks ei unista tavaline rikšajuht isegi naaberriiki Indiasse reisimisest. Rikkurid aga ehitavad samal ajal röögatuid maju.

Aga midagi paremat ei saagi tahta riigis, mille rahvaarv kasvab kiiremini kui õllemüük Õllesummeril ja mille majandust mõjutavad iga-aastased üleujutused.

Tagasihoidlikkus

Vaatamata Bangladeshi suhteliselt talutavale infotehnoloogilisele tasemele on minu firma oma ideede ja tehnopargiga veel eelmises kümnendis – internetti pääseb vaid õhtust hommikuni, arvutid on aeglased ning tööle tullakse siis, kui tuju tuleb. Seejuures raiub boss, et firma on Bangladeshi raudne “number üks”.

Tegelikkuses on enda kiitmine sealmaal lihtsalt hea komme. Nii võib ajalehest tihti lugeda järjekordsest tudengist, kes sai kohalikus ülikoolis eksamil "maailma parima" tulemuse.

Turistid

Bangladesh ei ole koht, kuhu tavaline turist tuleks. Tänavad on räpased ja haisevad igasugu prügi järele, ainult inglise keelega jääb hätta. 

Mu šveitslasest sõber ütles, et on viie kuu jooksul näinud ainult kaht turisti. Sestap olen kohalike jaoks suur vaatamisväärsus. Kui käisin kohalikus loomaaias, et näha ehtsat Royal Bengal Tiger’it , siis mida kauem tiigri puuri ees seisin, seda rohkem kogunes rahvast vaatama mind, mitte tiigrit. Lasksin kiiresti jalga, sest kui Bangladeshi Mati Kaal oleks seda näinud, siis oleks ta mind ennast puuri pannud ja külastajate arv oleks kasvanud päevapealt.

Pulm

Bangladeshi pulm kestab viis päeva. Esimesel päeval minnakse pruudi majja, kuhu tuleb ka peigmehe perekond, v.a peigmees ise. Pruut istub terve õhtu baldahhiinvoodit meenutaval asemel, hunnik maitustusi nina ees. Külalised käivad vaheldumisi pruudi juures ja annavad talle sealt nina eest midagi. Enamuse ajast veedavad külalised omavahel juttu ajades ja süües.

Teisel päeval kordub kõik peigmehe majas. Peigmehel on ülakeha paljas ja kõik võivad teda mingite tšillisegudega mäkerdada.

Kolmas päev on see õige pulm. Pruut ja peigmees istuvad nüüd koos mainitud asemel. Jälle meeletu söömine, pildistamine ja … pruut valab pisaraid. Sest alati läheb naine mehe majja elama ja peab jätma oma kodu.

Neljas ja viies päev on järelpeod, kus ei tehta midagi muud kui süüakse.

Korruptsioon

See on tohutu. Et näiteks autojuhiluba saada, tuleb läbida eksam, mis koosneb nagu Eestiski teooriast ja praktikast. Kuna aga enamik loataotlejatest on kirjaoskamatud, siis pole nad võimelised teooriat läbima. Nii ostabki enamik endale loa. Politseinikule ulatatkse juhiloa asemel kohalik viiesajaline (väärt ca 125 krooni).

Kohalikud ütlevad, et siin võib iga ministri ära osta, ainult hind on erinev.

Ameeriklased

Bangladeshi inimesed ei armasta ameeriklasi. Kui minult küsiti, kas eestlastel on ikka punased passid ja ma vastasin, et sinised, sai küsija miskipärast väga kurjaks ning ütles: "Only because of that bastard Bush!" ("Ainult Bushi-värdja pärast!")

Hommikuti jooksmas käies juhtub vahel, et naeratavad poisikesed näitavad keskmist sõrme. Ükskord hüüti: "Fucking American!". Seevastu venelased on au sees. Seda seetõttu, et N Liit toetas Bangladeshi ajal, mil viimane sõdis iseseisvuse eest. Bangladesh nimelt vabanes Pakistani võimust alles 1971. aastal.

Bangladeshi konstant

Üks asi, mida entsüklopeedias ega geograafiatunnis ei õpetata, aga mida tasub teada, on Bangladeshi konstant. Nimelt tuleb kõik ajalised väärtused korrutada 25ga, kõik rahalised väärtused aga jagada kolmega.

Kui sulle öeldakse, et läheb üks minut, siis läheb 25. Aga kui öeldakse, et tuulepluus maksab 600, siis võid kindel olla, et üle 200 maksma ei pea.

ARKO ÕIGE