Tema rünnakuid tõrjus ainuke eestlane, kes selles Suures Tiimis on mänginud – jalgrattur Martin Aun. Mees, kelle isa on Tokyo 1964. aasta olümpiamängude kümnevõistluse hõbe Rein Aun.

Üheksa aasta eest elas Martin Aun Monacos. Kuigi ta ütleb, et oli siis jalgratturina amatöör, saatis prints Albert talle isiklikult kutse mängule. Monaco meeskonna kokkupanemise üks tingimusi oli, et sportlane pidi elama Monacos.  

“Sinna oli valitud ikka auväärt seltskond,” räägib Aun, paks pruun nahkkohver tooli kõrval (temast on nüüd saanud kinnisvaraarendaja), ja loetleb nimesid: teivashüppe maailmameister Sergei Bubka, ralli maailmameister Carlos Saintz, motosõidu maailmameister Max Biaggi, profijalgpallur Jean Luc Ettori… “Minul polnud selliseid tiitleid kuskilt võtta!”

Kuigi tegu oli heategevusliku šõumänguga, “tormasid mehed täiega tulle”. Tiitlid unustati, mäng käis võidu eest. Kuni selleni välja, et keskmängijal prints Albertil läks suuremaks madinaks ühe italianoga, nagu Aun ütleb. “Italiano sai isegi punase kaardi ja ta saadeti mängust välja.”     

Praegu veedab Aun poole aastast Rootsis Stockholmis – kus töötab diplomaadina tema eestlannast abikaasa –, teise osa Pärnus. Ta sai printsilt kutse ka järgmisele mängule – aga poja sünni pärast jättis Aun minemata.

Sel pühapäeval mängib Aun jälle staaride meeskonnas. Aga pisikese vahega  – ta on nüüd selle poole peal, kes sõdib Monaco tähtede vastu. 

KOHVRIGA SPORDIMEES: Pärast pühapäevast mängu on Martin Aun Monaco tiimi ajaloos ainuke, kes on võidelnud nii Monaco tiimis kui ka selle vastu. Eestis käib Rootsis elav eksjalgrattur Aun pruuni kohvriga äriasja ajamas.