Kui kujutleda maailma rahaturge otsekui mässavat ookea­ni, on raske mitte märgata veepiiril üht pisut prullakat meest, kes uppujate poole päästerõngaid lennutab ja neile madalamasse vette pääsemiseks nõuandeid hõigub. See mees – rahvusvahelise mõõtmega finants­vetelpäästja – on Peter Lõhmus, kes 1997. aastal sai Eesti Panga ajaloo üheks noorimaks asepresidendiks. Tänapäeval peatub Lõhmus Tallinnas käies vanemate juures, sest kodu on ta seoses tööga kolinud Brüsselisse. Kui üldistada, on kodu veidi ka Ameerikas (kus õpib vanim tütar) ja viimasel ajal aina enam Ateena Hiltoni hotellis.

Kreeka võlakriisi taltsutada püüdev “troika” koosneb Euroopa Keskpanga, IMFi ja Euroopa Komisjoni spetsialistidest. Tegelikult on “troikal” 15 liiget ja Lõhmus üks neist. Praegu töötab ta finantsnõunikuna Euroopa Komisjonis, kuid eelmise aastakümne veetis finantssektori eksperdina Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi palgal. 2009. aastal otsustas Lõhmus Ameerika-lepingu aga neljaks aastaks peatada ning tuli Euroopasse “vaheldust otsima”. Kuigi sellest, millega “troika” sudust ja sapist täidetud Ateenas igapäevaselt kokku puutub, Lõhmus rääkida ei saa – “kui ma selle taaga ükskord seljast saan, siis ehk, sest see saaga väärib tõesti raamatut või isegi filmi” –, on vaheldust olnud rohkem kui drahmi eest. Jaanuarikuine Ateena-missioon venis näiteks sedavõrd pikale (kokku 24 päeva), et Lõhmus ei jõudnud koju tagasi isegi oma noorima tütre sünnipäevaks. Sõprade sõnul võttis “väga soe ja emotsionaalne” Lõhmus plaanitust pikemat perekonnast eemalviibimist üsnagi hinge.

Peteri abikaasa Ülle töötab Siim Kallase kabinetis, erialaks Euroopa transpordivalla finantseerimine. Võib ilmselt öelda, et Lõhmuste kujul on tegemist edukaima Eesti ökonomistidepaariga maailmas. Samas, nagu nendib sõber ­Madis Müller, pole Lõhmus kindlasti “mingi tavaline sinine ülikond”, kes vastuvõttudel sadade teiste omataolistega kokku sulab. Ta torkab silma oma erudeeritusega ning vaidlused tema osalusel võivad muutuda õige tulisteks. Lõhmusega samal ajal Eesti Panga asepresident olnud Helo Meigas meenutab, et ükskord lõppes väitlus koguni ustepaugutamisega. Kuid “mõned tunnid hiljem tuli ta minu tuppa, roosiõis käes”.

Võimalik, et need on geenid, mis Lõhmuse keskmisest eestlasest emotsionaalsemaks muudavad – ta on sündinud Mukatševos Ukrainas, suguvõsa juured ulatuvad aga Ungarisse (“Mõnele Ungari kolleegile olen ma ungarlane”). Võimalik, et Lõhmus oleks õnneliku käega ka paljudes muudes töödes – lapsena plaanis ta saada “lilleuurijaks” ning leiab nüüd, täiskasvanuna, et võiks end vabalt teostada ka “näiteks koos pisitütrega jäätist müües – me võime nimelt mõlemad seda lõpmatult süüa”. Kuid saatuse tahtel on Lõhmuse missiooniks end lõhkilaenanud riikidele kasinuse jutlustamine – töö, mida ta enne Kreekat tegi Iirimaal ning mis 2013. aastast jätkub taas “koduses Washingtonis” ja IMFis, päästetavaks mõni uus riik või kontinent.

Muide, Lõhmus loeb “koonerdajate klubi aukliikmeks” ka iseennast. Mööblit ostab ta IKEAst ning küsimusele, palju on tal krediitkaarte, tuli vastuseks samuti küsimus: “Mis need veel on?” Lõhmuse esimene raha puudutav mälestus on pärit mere äärest – mälupilt sellest, kuidas ta pisikese poisina Klooga rannas riietumiskabiinide alt suplejate taskutest liiva pudenenud kopikaid korjas.Rahvusvaheline meesPeter Lõhmus on sündinud 3. oktoobril 1966

Ta on õppinud Tallinna tehnika­ülikoolis ökonoomikat ja juhtimist, kuid majanduspoliitika magistri kraadi sai 1994. aastal New Yorgist, mainekast Columbia ülikoolist

Enne laia maailma suundumist jõudis töötada näiteks Eesti Kõrgemas Kommertskoolis mikro- ja makromajanduse lektorina (1995–1996), Riigikogu reformierakonna fraktsiooni nõunikuna (1995–1996) ja poliitikauuringute keskuse Praxis direktorina (2000)