Glamuuri südames: Angelika poolt elluäratatav restoran asub Casino Monte Carlost (pildil taamal) vaid mõne sammu kaugusel. Foto: Toivo Tänavsuu

Argine õhtupoolik pisikeses Monacos: James Bondi legendaarse lemmikpaiga Casino Monte Carlo esine kubiseb Ferraridest, Bentleytest ja Rolls Royce’idest, sekka mõni kahvatu Mercedez-Benz.
Mida edevam neljarattaline, seda hoolsamini rambivalgusesse pargitud. Säramas, nagu tikk-kontsadel ringi uitavad daamid oma parimates õhtutualettides, mille hind ületab Eesti keskmise aastapalga.
Rüüpan brasseriis Café de Paris kuueeurost cappuccino’t, imestades, kuidas küll sattus selle kulla ja karra keskele täiesti tavaline Pärnu neiu Angelika Kušanova.
Õbluke endine tantsijanna saab neil päevil Monaco ülikoolist luksusteeninduse magistridiplomi (jah, seda ala tuleb õppida!) ning üritab oma teadmised praktikasse rakendada: äratada ärilisest varjusurmast ühele Kreeka miljonärile kuuluvat restorani.
Sisuliselt oodatakse eestlannalt, et ta tooks ärile oluliselt rohkem raha sisse, kui tuli seni.
“Mõte sellest, et ma peaksin elama ja töötama Pärnus, tundus mulle paigalseisuna,” ütleb miniseelikus sirgejuukseline linalakk.
Ta nimetab end “mustlaseks”, sest on elanud ja töötanud Euroopa eri paigus juba kuus aastat.
Angelika vabandab oma hilinemist: restorani, kus ta töötab, ilmusid üllatuslikult prints Albert II-le olulised külalised “vesipiipu suitsetama ja niisama tšillima”. Kuidas ta sellised VIPid ära tunneb? Lihtne: monarh saatis seltskonnaga “oma vesipiibumehe” kaasa.
“Inimesi tunda – see ongi minu töö,” räägib Angelika.
Ta peab nimepidi teadma isegi oma kundede lemmikloomi. Üht neist kutsutakse näiteks Happyks ning temasugustel pontudel on erimenüü (kust Chappy konserve muidugimõista ei leia). Happyle ja tema hästi hoolitsetud liigikaaslastele võidakse tellida isegi sajaeuroseid eineid.

Jätkub homses Ekspressis