Suvel, raamatu „Minu Omaan“ esitluspeol kõndis Kattri Ezzoubi nõtkelt mööda kõrget baariletti ja hüppas nagu rokkstaar äkki rahva sekka. Täpselt sama rabavalt mõjus 18. oktoobril Suurbritannia Gambia saatkonnast Eesti välisministeeriumisse saabunud teade, et Aafrikasse raamatut „Minu Gambia“ kirjutama sõitnud 42aastane Ezzoubi on surnud… Kuidas või millal, ei teatatud. Oli vaid märkus, et ees seisab lahkamine - nagu välismaalase puhul tavaline. Kaks nädalat hiljem aga peab välisministeerium Kattri Ezzoubi ema ees käed üles tõstma, sest ametnikud ei tea ikka veel midagi tema ainsa lapse surma tagamaadest. Välisministeerium on pidevalt ühenduses Gambia ametivõimudega ning lähima Gambia saatkonnaga Londonis. Kuna Eestil pole Gambias saatkonda ega aukonsulaati, aitab meie välisministeeriumi ka Briti saatkond Gambias, samuti uurib juhtumit Interpol. Ent asjad liiguvad visalt. On tavaline, et päevas saadab välisministeerium välja portsu kirju, sisulise vastuse asemel tuleb Gambia ametiasutusest aga teade, et „ametnik, kes asjast teab, pole hetkel kohal“. „Meil on mingisugused andmed, kuid need on kinnitamata,“ ütleb ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Õhkõrn teadmine, et tegu polnud vägivaldse surmaga, on samuti kinnituseta. Arupärimiste peale on selgunud, et surmakuupäev oli kas 6. või 9. oktoober... Seega ainuke teadaolev fakt on Kattri Ezzoubi surm. „This is Africa!“ kilkas Kattri tänavu märtsis, kui saatis Ekspressile reisikirja Gambiast. Nüüd peavad tema sõbrad ja lähedased sama nentima, sest Kattri surmajuhtumi selgitamine võtab müstilisi mõõtmeid. Kattri sõprade jaoks algas kõik 12.oktoobril, mil Gambia mees Kabum Sagnia pani Facebooki üles teate „R:I:P KATTRI; MAY HER SOUL REST IN PERFET PEACE.“ Kattri elas tema perekonnas Gambias, Brufuti linnas. Kui Kattri sõber Raido hakkas asja uurima, teatas Kabun, et „Kattri oli väga haige, tal oli malaaria.“ See ei tundunud Raidole usutav. Põhjust selleks ning edasisi vasturääkivusi loe digilehest või osta lugemisõigus
« Avalehele 31 Kommentaari