Eestlase väljaheidete välimääraja
Meie keskkonna-ükskõikne majandus üha kasvab ning koos sellega muutub jäätmeprobleem järjest teravamaks. Kui aastane majanduskasv oli 4-5 protsenti (1997-1999), tõi iga lisandunud väärtuse 100 krooni endaga statistikaameti andmetel kaasa tsemendikoti jagu (30 kg) prügi. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 10 tonni jäätmeid.
Minu tänavukevadine uurimiskäik Tallinnaga piirnevate valdade metsadesse ja
rannikule kinnitab majanduskasvu pealesunnitud koorma all ägava lähiümbruse P>
kurba seisukorda. Loodusväärtuste vaesumine ei avaldu ehk veel füüsikaliste suuruste
kaudu (eluvõõraste ühendite sisaldus mullakuupmeetris, leherohelises või veeliitris), küll aga vaatepildis ja õhustikus, mida üritan lugejaga jagada.
Jäädvustasin kahe päikeselise aprillipäeva jooksul loodustedusele omaste võtetega mõned Tallina ümbruse ebaseaduslikud olmeekskremendid. Süstemaatika isa Karl Linne eeskujul võtsin väljaheidete määraja koostamisel aluseks binaarse nomenklatuuri. Kirjeldasin tegevusjälgede kaudu prügi metsavedaja liigi ja andsin talle nimetuse. Tähendasin üles olmeprügi koosseisu ning otsisin viiteid ekskrementide päritolu kohta. Saadud andmetele tuginedes koostasin väljaheidete välimääraja, võttes tarbimisühiskonnas elava ja roojava indiviidi kohta kasutusele mõiste “tarbe-eestlane”.
*Tarbe-eestlase nimetus peegeldab tema olulisemaid tunnusjooni: monetaarpragmatismi, muutumisvalmidust, kindlakskujunenud põhimõtete puudumist (vrd:. tarbeese). Majandushoobade, eriti sissetuleku abil, on valitsusel ja ettevõtetel võimalik tarbe-eestlasega suvaliselt manipuleerida. Levinud on lahustamine erakondlikku kuuluvusse (vrd: tarbekeemia), minevikupattudest puhtakspesemine
(vrd: tarbeseep) või väänamine oma suva järgi (vrd: tarberaud). Et poolfabrikaadist tarbe-eestlasel puudub valmistootele omane suur lisaväärtus, müüb ta end reeglina
odavalt.
Oleme muistne loodusrahvas, väidavad president ja mainekujundajad, aga mitte
enam tänapäeval ja kindlasti mitte Tallinna tagamaal. Kallasrada ja riigimets paljastavad kümne iseseisvusastaga tekkinud käitumishälbeid ja nihestatud väärtusi paremini kui ükski senini korraldatud küsitlus või arvamusuuring.
Metsaroojajate liigirühmade ja liikide määramistabel
1. Pelglase tüüp
Iseseisvuse saabumisel stressi langenud tarbe-eestlased, kelle liikuvust, jaksu ning ühiskondlikku sekkuvust on viimane kümnend oluliselt vähendanud. Tasuta kolhoosikütus ja sanatooriumituusikud asendunud nostalgiliste meenutustega kuldsest sotsialismiajast. On umbusklikud muutuste (v.a. ilma ja tuuulesuunamuutuste) ning vahemaade suhtes. Tegutsemispiirkond: kodumaja, -aia, suvilakooperatiivi ümbrus. Väikese eratarbimise ja roojamisvõimega.
Esindatud Eestis kahe liigiga: tagahoov-prahtlane ja lojusetapp-tuhnur. Laialt levinud kogu maal. Lojusetappp-tuhnurit märgatakse linnas siiski harva, ta on iseloomulik külaühiskonnale.
Tagahoov-prahtlane, Faexgenerator domesticus
Tegutseb nii linnas kui maal. Oluliseks eristustunuseks ükskõiksus puhta koduümbruse suhtes. Võib sageli roojata omaenda õuele. Leitud muuhulgas ka pärandkoosluste ja arhitektuurimälestiste ümbrusest. Aktiivne aastaringselt.
Tüüpeksemplari (09.04.2002 , Tugamanni, Saue vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
- sõiduauto LADA kere
- roostes hüdroturbiini jäänused
- raudbetoonkänkrad
- kaks konteinerit alkohlipudeleid
Lojusetapp-tuhnur, Faexgenerator mortiferum
Tegutseb valdavalt maapiirkonnas. Pelgliku liigina elatub põhilisest taimsest ja loomsest toidust, mistõttu plastik-, metalli- ja klaasijäätmeid leidub ekskrementides üliharva. Aktiivne aprillist oktoobrini.
Tüüpeksemplari (09.04.2002, Hüüru, Saue vald) ekskremedid sisaldasid järgmist:
- 2 lõpnud lammast
2. Muutja tüüp
Aktiivust vallandava energiapuhangu saanutena väga liikuvad. Muutmisviis radikaalne: loovad tühjale kohale uut ning otsivad puutumata alasid. Hoiduvad eemale vanast ja remontivajavast. Suurima sissetulekuga eratarbijad, kes hinnast ei hooli ega tee sageli vahet kestvus- ja laiatarbekaupadel. Roojavad sageli ja silmatorkavalt.
Suure muutlikkusega ja kiiresti evolutsioneeruv rühm, Eestis kaks alamsugukonda
(konstruktorid ja innovaatorid) vähemalt kolme liigiga.
Konstruktorid oma karakterliigi kepsak-kivirulllija näitel on osavad käelistes
tegevustes ning loovad kombatavaid uudisväärtusi. Innovaatorid seevastu eelistavad
virtuaalruumi ja vaimuilma. Eristatavad on küberruumis hästiorienteeruv infolemb-ihnur, ning kulinaaria- ja kultuuriruumi eelistav pummelung-pubijooksik
Kepsak-kivirullija, Faexgenerator agilis
Püsitu loomuga tegutsejana otsib pidavalt uusi ehitustandreid, jõudmata kusagil püsivamalt roojata. Poolseeditud materjali leidub kõikal uuselamurajoonide ja suvilate ümbruses.
Tüüpeksemplari (09.04.2002, Hüüru, Saue vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
- vana autobussi GAZ jäänused,
- kaks koormat silikaatkive
- poolelijäänud puittara
- poolelijäänud vundamendiauk
- uppilükatud sissesõidu keelumärk lisatahvliga ”Eramaa”
Infolemb-ihnur, Faexgenerator informaticus abloyii
Väga kiireloomuline tegutseja, aja kokkuhoidmiseks roojab otse teeserva.
Tüüpeksemplari (08.04.2002, Sõrve mets, Harku vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
-Printer APPLE STYLEWRITER M8000, servicetag: FCC ID BCGM8000, ABLOY logo kandev
ettevõttesisene inventeerimskleeps;
-Arvuti ICL ALFASKOP CS386, servicetag: 7225540370, ABLOY logo kandev ettevõttesisene
inventeerimskleeps;
-Maatriksprinter VICTOR VP-10D LSP-110, servicetag D090501392, ABLOY logo kandev
ettevõttesisene inventeerimskleeps;
Pummelung-pubijooksik, Faexgeneratorvulgaris alfredii
Häbelikum tegutseja, leidlik professionaalsete näpuvigade varjamisel ning rooja peitmisel.
Tüüpeksemplari (08.04.2002 , Sõrve mets, Harku vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
-kast TÖRLEY schampust, kaanel märge „ALFREDI PUB“;
-2 tervet ja 1 loomade poolt laialikistud musta prügikotti VONK juustu kilepakenditega;
-suurköögitaaras (7kg) riknenud PÕLTSAMAA hapukurke;
-suurköögitaaras (7 kg) riknenud EGERSTORFERi hapukurke;
- kast pealdisega ROYAL GREENLAND QUICK SURGELE (mis iganes see ka poleks)
- paar MEGGLE SAHNEZAUBER SPRAY vahukoore pudelit
- kast PATALETA marineeritud tomateid
3. Uutja tüüp
Pelglase ja muutja omalaadne vahevorm (avastatud ka üksikuid looduslikke hübriide).
Iseseisvumisest saadud energiapuhang nõrgem. Ei alusta kunagi tühjalt kohalt, püüavad reeglina luua uut vana varemetele. Samuti silmapaistva roojamisvõimega.
Eestis esindatud kaks liiki, laretei bangalopühkur ning sapardi reheriisuja. Tegeleb ostetud, pärandatud või otsetoetuste abiga soetatud vara heakorrastamisega. On eelkirjeldatud liikidest häbelikumad ning ujedamad, eelistades prahi mahapanekul
kaugemaid laanesügavusi.
Laretei basngalopühkur, Faexgenerator urbanislareteii
Tegeleb ostetud või päranduseks saadud vara parendamisega.
Tüüpeksemplari (08.04.2002, Sõrve mets, Harku vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
-Päevinäiud pruun kohver pealekleebitud tollikleepsuga (saatja: KÄBI LARETEI, Ymervägen 22, Djursholm, Stockholm; vastuvõtja: KÄBI LARETEI Kurhotel Quellenhof, Bad Ragaz Schweiz);
-Televiisor FINLUX 9560RC, inventeerimisnumber 06125075;
- Valik purunenud lillepotte ja –ampleid ning aegunud lillesibulaid
- Valik alkoholitaarat (Jachtbitter, Onistar Vodka, Filipetti, Liiwi viin);
- hiiglaslik nõukogudeaehne klaaspurk sildiga “Essentsija techetõrehkratnaja dlja konditerskih izdelii”;
- Krakowi päritoluga nn poola telk
- kaks musta kilekotti pelekleebitud sildiga “Helgi riided”
- Fordi esipamper
- Käik Nokia Hakkapeliita 195/65 R15 talve- ning Uniroyali 195/65 R15 suverehve
Sapardi reheriisuja, Faexgenerator rusticalisSapardii
Tegeleb otsetoetuste teel saadud vara lammutamise, uuendamise või parendamisega.
Tüüpeksemplari (09.04.2002, Vääna-Posti, Saue vald) ekskremendid sisaldasid järgmist:
-mitusada kilo vana eterniiti;
-mitusada kilo vanu silikaattelliseid
- mitu kasti vanu pudeleid
- mitu paari vanu kummikuid
- lugematul hulgal roostetanud traktori- ja autoosi
- päevinäinud range, laastukorve ja muud vanavara
Juhend määramistabelite kasutamiseks
Määraja on üles ehitatud teesi ja antiteesi vastandamisele. Määramist tuleb alustada roojamiskäitumise põhitüüpide juurest ning liikuda edasi vastava tüübi all kirjeldatud
liikideni. Kui määramisel jõutakse kohani, kust enam edasi minna pole võimalik, ollaksegi tõenäoliselt õige liigi jälil. Meelekindlust reostajate määramisel!