27.09.2007, 00:00
Eestlased ehitavad Soomes tuumajaama
Eesti väikefirma Geo S.T. osaleb Soomes 50 miljardi kroonise;tuumajaama rajamisel.
Olkiluoto kolmanda tuumareaktori ehitus on Soome ajaloo
suurim ehitusprojekt, sinna valatakse veerand miljonit kuupmeetrit betooni
ning paigaldatakse poolsada tuhat tonni terast. Projekt neelab ligi 50
miljardit krooni ja annab pikkadeks aastateks tööd ligi 1700 firmale
üle maailma. Teiste hulgas ka ühele Eesti firmale – Harald
Lindebergi ja Margus Sarapiku geodeetiliste ja hüdrograafiliste
mõõdistustega tegelevale ettevõttele Geo S.T.
Eestlased teevad allhanget suurprojekti järelevalve eest vastutavale Soome firmale Ramboll, hoolitsedes selle eest, mida Sarapik nimetab peenelt teostusmõõdistamiseks. “Kui midagi ehitatakse, siis meie kontrollime üle, kas torud ja konstruktsioonid on õigel kohal ning betoon õigesti valatud. Kui esinevad kusagil praod, siis needki tuleb mõõta. Ja teeme ka konstruktsioonide vajumisvaatlusi,” räägib Sarapik.
Iga päev antakse mõõtmistööd ette ja nende tulemusena valmivad raportid ehituskvaliteedi kohta. “Ehitusel on meilt kaks meest ja poole miljoni väärtuses tehnikat,” ütleb Sarapik.
Olkiluoto uue 1600megavatise tuumareaktori ehituse investeerimisotsus tehti Soomes 2003. aastal. Tööle peaks jaam hakkama 2011. aastal, ent ehitus on juba aasta-poolteist graafikust maas. Eestlased asusid objektile 2006. aasta mais ning tööd jagub seal ilmselt veel vähemalt kaheks-kolmeks aastaks. Eestis kestavad ühe ehitusobjekti mõõdistustööd tavaliselt alla aasta.
Sarapik ei varja, et leping on väiksele firmale tõeline kullaauk, pikk ja stabiilne tuluallikas. “Ega selliseid suuri asju palju pole, meie mainet tõstab see kindlasti,” ütles ta. Eestis oleks samaväärne ehitus Sarapiku sõnul kindlasti vähem tulus, sest geodeetide tunnihinnad on siin madalamad. Kui Eestis maksab kahe geodeedi töötund keskmiselt 400–600 kooni, siis Soomes kolm korda rohkem. Ja Geo S.T. maksab oma meestele Soomes kohalike tariifide järgi, esitades arve Rambollile.
Magusa lepingu pärast ei tulnud eestlastel kellegagi võidu pakkuda. Sarapiku sõnul tõid selle isiklikud kontaktid Rambolli inimestega. Varem on Geo S.T. koostöös Rambolliga märkinud Soomes Lohja-Muurla kiirteetrassi. Sarapik ütleb, et Eesti ehitusturul jaotatakse kõik tellimused isiklike kontaktide põhjal ära. Kuna temal aga Eesti ehituskoolkonnas selliseid häid sõprussuhteid pole, on ainuke võimalus näidata oma kvaliteeti töö tulemustega.
Soomlased arutavad juba järgmise, järjekorras neljanda tuumareaktori rajamist Olkiluotosse. Selles projektis tahab osaleda ka Eesti Energia.
Eestlased teevad allhanget suurprojekti järelevalve eest vastutavale Soome firmale Ramboll, hoolitsedes selle eest, mida Sarapik nimetab peenelt teostusmõõdistamiseks. “Kui midagi ehitatakse, siis meie kontrollime üle, kas torud ja konstruktsioonid on õigel kohal ning betoon õigesti valatud. Kui esinevad kusagil praod, siis needki tuleb mõõta. Ja teeme ka konstruktsioonide vajumisvaatlusi,” räägib Sarapik.
Iga päev antakse mõõtmistööd ette ja nende tulemusena valmivad raportid ehituskvaliteedi kohta. “Ehitusel on meilt kaks meest ja poole miljoni väärtuses tehnikat,” ütleb Sarapik.
Olkiluoto uue 1600megavatise tuumareaktori ehituse investeerimisotsus tehti Soomes 2003. aastal. Tööle peaks jaam hakkama 2011. aastal, ent ehitus on juba aasta-poolteist graafikust maas. Eestlased asusid objektile 2006. aasta mais ning tööd jagub seal ilmselt veel vähemalt kaheks-kolmeks aastaks. Eestis kestavad ühe ehitusobjekti mõõdistustööd tavaliselt alla aasta.
Sarapik ei varja, et leping on väiksele firmale tõeline kullaauk, pikk ja stabiilne tuluallikas. “Ega selliseid suuri asju palju pole, meie mainet tõstab see kindlasti,” ütles ta. Eestis oleks samaväärne ehitus Sarapiku sõnul kindlasti vähem tulus, sest geodeetide tunnihinnad on siin madalamad. Kui Eestis maksab kahe geodeedi töötund keskmiselt 400–600 kooni, siis Soomes kolm korda rohkem. Ja Geo S.T. maksab oma meestele Soomes kohalike tariifide järgi, esitades arve Rambollile.
Magusa lepingu pärast ei tulnud eestlastel kellegagi võidu pakkuda. Sarapiku sõnul tõid selle isiklikud kontaktid Rambolli inimestega. Varem on Geo S.T. koostöös Rambolliga märkinud Soomes Lohja-Muurla kiirteetrassi. Sarapik ütleb, et Eesti ehitusturul jaotatakse kõik tellimused isiklike kontaktide põhjal ära. Kuna temal aga Eesti ehituskoolkonnas selliseid häid sõprussuhteid pole, on ainuke võimalus näidata oma kvaliteeti töö tulemustega.
Soomlased arutavad juba järgmise, järjekorras neljanda tuumareaktori rajamist Olkiluotosse. Selles projektis tahab osaleda ka Eesti Energia.