Eestlased lähevad Suurbritanniasse valgekraedeks
Birgit Tohver (27) läks neli aastat tagasi Eesti tööbüroo kaudu Inglismaale hotelli administraatoriks.
"Mul oli eelnevalt Iirimaalt töökogemus olemas, mõtlesin, et mis see ära ei ole. Et ainult kolmeks kuuks," meenutab Birgit.
Aga kui vanemadministraator ära läks, paluti tal kauemaks jääda ning kolmest kuust sai peaaegu aasta.
Järgmist tööd hakkas ta otsima tööagentuuri kaudu. Agentuuris võeti kokku kõik Birgiti eelnevad oskused ning soovitati tal kandideerida firmasse, mis tegi Briti rahvusringhäälingule BBC palgaarvestust.
Olgugi, et tal sellealast töökogemust ei olnud, jättis neiu firmas nii hea mulje, et ta võeti tööle. Pärast nädalast koolitust võis töö alata.
"Alguses oli küll hirm sees, et kindlasti keeran mingi käki kokku," räägib neiu, "aga eestlased on nii kohusetundlikud ja nii minagi - kontrollisin kõik arvud kolm-neli korda üle."
Ka BBC tütarettevõttesse jäi Birgit algse viie kuu asemel ligi viieteistkümneks kuuks. Algselt ettenähtud tööülesannetele lisandus pidevalt uusi ning kui augustis ettevõtte töö Indiasse üle viidi ning Inglismaa töötajad koondati, oli Birgit see, kes viimasena kontorist lahkus, tuled kustutas ning ukse kinni pani.
Kontoritööle soovitab Birgit kindlasti minna läbi tööbüroo, sest niisama elulookirjeldusi laiali saates on raske löögile saada. Kahest eestlasest, kellega Birgit Inglismaal suhtes, oli üks jurist ning teine töötas farmis.
Praegu Eestis elav Birgit tagasi minna ei kavatse, sest tema austraallasest kaaslasel sai Inglismaast villand.
Ametlikel andmetel töötab Inglismaal hetkel ligi 4000 eestlast. Üle poole on ametis valgekraedena, teenindajaid on umbes kolmandik.
"Eestlased on enamasti Inglismaal mingil kõvemal kohal," leiab ka juhiabi-sekretär Pille (26).
Mõlemad eestlased, kellega ta Londonis suhtleb, töötavad FIE-dena - üks ajab arvutiasja ja teine paneb põrandaid.
Inglismaale läks Pille oktoobris 2005 esialgu lapsehoidjana, kuid lahkhelide tõttu perekonnaga jäi see töö üürikeseks.
Edasi otsis Pille, nagu Birgitki, abi tööbüroodest ning leidis juba kahe päeva pärast andmesisestaja koha arvutifirmas.
Järgmised kuus kuud tegi ta ajutisi otsi, kuni sai tööd kinnisvarakontorisse sekretärina.
Vahepeal tuli Pille küll Eestisse tagasi, kuid leidis, et Eesti palgaga ei ole võimalik normaalselt ära elada ning on nüüd tagasi Londonis ja töötab turu-uuringute ettevõttes.
Eesti kodanikud peavad ennast saareriigis ametlikult tööle registreerima, samas pole Briti migratsiooniametil õrna aimugi, kui paljud sisserännanutest on juba tagasi läinud.
Kui migrandid end ei registreeri, võib nende tööandja saada ligi 100 000kroonise trahvi.
Kõige rohkem on ümber kolinud poolakaid, kellest eri andmetel kavatsevad Inglismaale jääda umbes pooled.
Kõige enam on Ida-Euroopa riikidest Inglismaale saabunuid ametis vabrikutööliste (üle 200 000), laotöötajaid (üle 60 000) ning pakkijatena (ligi 50 000).
Eestisse on seevastu kolinud alaliselt elama umbes 830 britti. Kuna nad ennast registreerima ei pea, ei ole võimalik täpset arvu öelda.
Raportit "Accession Montoring Report A8 Countries: May 2004 - 2008" saab lugeda aadressilt http://www.ukba.homeoffice.gov.u/sitecontent/documents/aboutus/reports/accession_monitoring_report/report15/may04mar08.pdf?view=Binary