Ametlikel andmetel töötab Inglismaal hetkel ligi 4000 eestlast. Üle poole on ametis valgekraedena, teenindajaid on umbes kolmandik.
"Eestlased on enamasti Inglismaal mingil kõvemal kohal," leiab ka juhiabi-sekretär Pille (26).
Mõlemad eestlased, kellega ta Londonis suhtleb, töötavad FIE-dena - üks ajab arvutiasja ja teine paneb põrandaid.
Inglismaale läks Pille oktoobris 2005 esialgu lapsehoidjana, kuid lahkhelide tõttu perekonnaga jäi see töö üürikeseks.
Edasi otsis Pille, nagu Birgitki, abi tööbüroodest ning leidis juba kahe päeva pärast andmesisestaja koha arvutifirmas.
Järgmised kuus kuud tegi ta ajutisi otsi, kuni sai tööd kinnisvarakontorisse sekretärina.
Vahepeal tuli Pille küll Eestisse tagasi, kuid leidis, et Eesti palgaga ei ole võimalik normaalselt ära elada ning on nüüd tagasi Londonis ja töötab turu-uuringute ettevõttes.

Eesti kodanikud peavad ennast saareriigis ametlikult tööle registreerima, samas pole Briti migratsiooniametil õrna aimugi, kui paljud sisserännanutest on juba tagasi läinud.
Kui migrandid end ei registreeri, võib nende tööandja saada ligi 100 000kroonise trahvi.
Kõige rohkem on ümber kolinud poolakaid, kellest eri andmetel kavatsevad Inglismaale jääda umbes pooled.
Kõige enam on Ida-Euroopa riikidest Inglismaale saabunuid ametis vabrikutööliste (üle 200 000), laotöötajaid (üle 60 000) ning pakkijatena (ligi 50 000).
Eestisse on seevastu kolinud alaliselt elama umbes 830 britti. Kuna nad ennast registreerima ei pea, ei ole võimalik täpset arvu öelda.

Raportit "Accession Montoring Report A8 Countries: May 2004 - 2008" saab lugeda aadressilt http://www.ukba.homeoffice.gov.u/sitecontent/documents/aboutus/reports/accession_monitoring_report/report15/may04mar08.pdf?view=Binary