Kohtualused: Tankistid Urmas ja Martti (järgmisel pildil). Katsime nende silmad, sest nad ei ole selles rahapesus süüdi mõistetud. ---

Amsterdami kesklinnas, linna kauneimaks kanaliks peetava ­Brouwersgrachti (Pruulikodade kanal) ääres, linnajaole iseloomulike viilkatusega kitsaste majade vahel lösutab hiiglaslike akendega ühekorruseline ehitis. Siin asub Hollandi Kujutava kunsti, Disaini ja Arhitektuuri Fond (BKVB). Ühtlasi on see maja Hollandi viimaste aastate kõige jultunuma kuriteo sündmuspaik.

Maja katusel püüab pilke Hollandi kuningriigi vapp prantsus­keelse motoga Je Maintiendrai (“Mina jään paigale!”). Millekski muuks kui irooniaks see ei kvalifitseeru, kui mõelda, mis siin ­hiljuti aset leidis. Tõsi – maja ise on ­alles, ent see on ka kõik – möödunud aasta alguses varastas üks siinne töötaja, BKVB finantsdirektor ­Clemens Kahmann (40) riigi ülalpidamisel oleva fondi viimse sendini tühjaks. Ta riisus kassast fondi aastaeelarve jagu raha ehk vähemalt 15,5 miljonit, mõningatel andmetel koguni 22 miljonit eurot (Eesti rahas vastavalt 240 ja 340 miljonit krooni). Hämmastaval kombel jõudis kümnendik varastatud rahast Eestisse!

Finantsjuht Kahmann osutus mitte mingiks lihtlabaseks viioliks, vaid meister-haihtujaks. Teinud fondis puhta vuugi, pakkis ta asjad, võttis kaasa oma naise ja kolm last ning lahkus riigist. Praeguseks on üleeuroopalise vahistusmäärusega tagaotsitav mees varjanud end edukalt juba 12 kuud. Mõningatel andmetel viibib ta Venemaal, teistel – Tais. Tõde võib olla kolmas.

Sajandi kuritegu

Kahmann oli juhtinud BKVB raha liikumist “laitmatult ja pühendunult” (nagu ütlesid kolleegid) ja “pideva järelevalve all” (nagu ütles fondi peadirektor) juba üheksa aastat. Keegi ei tea, mis ajendas teda alates möödunud aasta jaanuari lõpust kuni märtsi alguseni fondist miljoneid eurosid kõrvaldama.

Kahmann tegi mitmele pangakontole sadu makseid, millest enamik olid täpselt 50 000 euro suurused. Just selline summa tähistab maksimaalset ühekordset subsiidiumi, millega BKVB saab ühe kunstniku, disaineri või arhitekti tegevust toetada.

Küllap lootis mees, et sel moel ei ärata tema tegevus kahtlust. Ta arvestas õigesti – ligi kaks kuud sai ta fondi raha segamatult laiali pihustada ehk “sifoonida”, nagu ingliskeelses erialakirjanduses sedalaadi kuriteoliiki nimetatakse.

Alles veebruari lõpus 2009 kõlas esimene häiresignaal. Austria panga Raiffeisen-Landesbank juhtkond teatas 26. veebruaril oma maa võimudele, et ühele kontole on lühikese aja jooksul tehtud 203 ülekannet – à 50 000 eurot, kõik Hollandi kunstifondist. See oli enam kui kahtlane. Austria prokuratuuri nõudmisel konto külmutati ning Bundespolizei jäi ootama, kes ja kus tuleb raha välja võtma.

Oodata ei tulnud kaua. 3. märtsil ilmusid Tirooli mägedes Kitz­büheli lähistel asuva Waidringi väikelinna pangakontorisse kolm ülikondades meest ja soovisid kontolt saada 450 000 eurot. Politsei pidas mehed – Saksa kodanikud – kinni, kuid kahtlustada polnud neid milleski – raha nad ju kätte ei saanud.

Samal päeval ootasid kunstifondi audiitorid võimalust, et kadunud raha kohta Kahmannilt aru pärida. Ent mees oli aegsasti haiguslehele jäänud ega ilmunud tööle. Kui talle helistati (arvatavasti stiilis: “Hei, Clemens! Kuidas tervis? Ega sina ju ei tea, kuhu see 300 miljonit sai?”), hakkas mehel kiire. Kuidagi õnnestus Kahmannil segadust ära kasutada ja vahistamisest pääseda.

Tema ja ta teismelised pojad, tailannast elukaaslane ja nende imikust laps kadusid jäljetult. Hollandi ajakirjanikud peilisid välja, et Kahmanni 16aastane poeg ­Ashwin rääkis koolis, et pere plaanib kolida Moskvasse, kus elab ka Clemensi vend. Väärib ­tähelepanu, et alates skandaali puhkemisest pole Kahmannist internetis ega Hollandi lehtedes ilmunud ainsatki fotot – nii edukalt suutis mees madalat profiili hoida.

Politsei keeldub tagaotsitava mehe pilti ka Ekspressile näitamast. BKVB praegune finantsjuht Bert Funke teatab Ekspressile napisõnaliselt: “Selle juhtumi kohta ei avalda me ühtki detaili.”

Üks raha saanutest leiti tükeldatuna tee äärest

Kunstifondile tekitatud kahju ulatuse kohta pole tänaseni lõplikku kindlust. Juunis ütles Hollandi kultuuri- ja haridusminister ­Ronald Plasterk parlamendile üsna optimistlikult, et fondist varastatud 15,5 miljonist eurost 12 miljonit on käes! See hõlmas Austria panka tehtud ülekandeid, Kerkrade linnas tegutsenud võlanõustajale Albert

de W-le millegipärast üle kantud kaht miljonit ja veel umbes 100 000 eurot, mis liikus kolme eraisiku kontole. Neist üks, endine ehitusettevõtja Ronald Noteboren, kelle arvele Kahmann kandis 52 000 eurot, leiti mõni päev pärast raha saamist Belgiast ühe maantee äärest. Tapetuna ja tükeldatuna.

Ministri arvutused seadis kahtluse alla ajaleht Limburgs Dagblad, mis pakkus välja, et fondist riisutud summa ulatus 22 miljoni euroni. Leht viitas kinnistusraamatule, kus seisis märge, et Kahmanni uhke maja Amsterdamis oli BKVB kasuks arestitud just nõnda suure võlgnevuse katteks.

Jäljed viivad Eestisse

Uskumatu, aga sellest pöörasest kuriteost rääkides ei saa me läbi Eestita. Amsterdami politsei finantskuritegevuse osakond leidis fondi kontolt tehtud väljamakseid uuri­des, et suur hulk raha on kantud Eestisse. Nii palusid hollandlased abi siinsetelt võimudelt.

Selgus, et finantsdirektor Kahmann oli välja valinud viis Eesti firmat, kuhu kandis mullu talvel kokku 1,65 miljonit eurot ehk ligikaudu 26 miljonit krooni. Ikka samamoodi – 50 000 euroste ülekannete kaupa.

Keskkriminaalpolitsei tegi kindlaks, et firmade arvetele kantud raha tõsteti kohe valuutavahetusäris Eurex Capital avatud kontodele – eesmärgiga see sulas välja võtta. “Ülekanneteks kasutati firmadele väljastatud PIN-kalkulaatoreid, ülekanded teostati avalikest internetipunktidest ja mobiiltelefoni kõnekaardilt tellitud internetiühenduse vahendusel,” kirjeldab mahhinatsiooni üksikasju riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Ülekannete tegemises kahtlustatakse 32aastast Marttit, varem võltsitud arvete abil toime pandud maksukuriteo eest karistatud meest.

Evestuse sõnul oli Martti äärmiselt ettevaatlik – ta ei teinud ühtegi makset sellisest arvutist, mida temaga otseselt seostada saaks.

Tehinguid oli kokku 14, keskmiselt nädalaste vahedega. Väga kiiresti – enamasti samal päeval kui Hollandis makse sooritati – võeti Eestis sularaha välja. Eurexi kontoris raha järel käisid neli meest.

Tegu polnud mingite valgekraedega, vaid suuremalt jaolt kogenud kriminaalidega. Seitse korda kohtulikult karistatud (peamiselt varguste ja kelmuste eest) Dalis (24) võttis välja kokku ligi 900 000 eurot ja üle 700 000 krooni. Samuti kuus korda karistatud (sh jõhkra relvastatud poeröövi eest aastaid tagasi) Urmas (35) võttis sulas välja ligi 500 000 eurot, varem narkokuriteo eest karistatud Kristjan (29) ligi 800 000 krooni ning varem karistamata Sergei (38) ligi 150 000 eurot.

Põneva loo eriti ebaõnnestunud (või oleneb, kustpoolt vaadata?) puändiks tuleb aga öelda, et kogu see pöörane rahahunnik kadus teadmata suunas. Ükski neljast “rahamuulast” ega internetis rahavooge juhtinud Martti ei rääkinud ülekuulamistel, mida rahaga tehti või kellele see viidi. Mehed kas vaikisid või piirdusid väidetega, et toimetasid raha kellelegi võõrale. Kõik viis said süüdistuse rahapesus.

Tankistid said mersu ja veidi “taskuraha”

Riigiprokurör Evestus tõmbas märtsi esimesel nädalal eeluurimi­sele joone alla ja saatis ­toimiku koh­tusse. Evestus usub, et Eesti viisikul puudus otsene side Clemens Kahmanniga. Ent kes võis olla hollandlase ja eestlaste vahemeheks, pole tagantjärele ­võimalik kindlaks teha. Nii usubki prokurör, et Eesti mehed täitsid kelleltki saadud ülesandeid ega teeninud nende käest läbi käinud miljonite pealt enam kui mõnikümmend tuhat krooni vaevatasu. Tuvastada suudeti vaid üks reaalne tehing Hollandist virutatud rahaga: mullu veebruaris maksis Dalis 34 000 eurot ­Saksamaa firmale Daimler AG uhke kurvasilmse Mercedes 500 CLS eest. ­Uurijad tegid kindlaks, et mersu endale saamisest oli huvitatud, s.t tegeles auto Eestis arvele võtmisega hoopis Martti.

Mis tulevaste van Goghide, Vermeeride ja Rembrandtite toetuseks mõeldud, kuid kuritegijate küüsi langenud rahast edasi sai, jäi ja ilmselt jääbki saladuseks. Riigiprokurör Evestuse sõnul jõudis Hollandi politsei abipalve Eestisse siis, kui oli juba liiga hilja jälitustegevust käivitada. Kõik viis kahtlusalust valisid vaikimistaktika ja arvestades, et tsiviilnõuet ei saa nende vastu esitada – fondi tühjendamises pole ju nemad süüdi – ei olnud võimalik neid ka mitte kuidagi rääkima ahvatleda.

“Eesti poolt skeemi kaasatud lootsid saada hõlptulu, kuid mitmed neist jäid sellestki ilma. Kriminaalmenetlus ongi nende teenitud palk,” ütles Evestus.


Holland
Clemens Kahmann varastas jupikaupa 300 mln krooni.

Venemaa
Kahmann olevat põgenenud Venemaale.

Tai
Kahmann võib olla ka Tais.


Belgia
Üks raha saanutest leiti tükeldatuna maantee äärest.


Austria
Osa rahast taheti välja võtta Waidringi väikelinnas.


Eesti

Tankistid võtsid siin pangast 26 mln krooni välja.