Eestlased soomlaste katseklaasis
Kes purustas müüdi Jüri Vilmsi surmast sakslaste käe läbi? Kes kirjutab president Konstantin Pätsi esimese teadusliku eluloo? Kes paneb kirja esimese Jaan Krossi biograafia? Eks ikka eestlased ise, võiks arvata. Aga see on vale vastus. Õige vastus on soomlased – ajalooprofessor Seppo Zetterberg, ajaloolane Martti Turtola ning kirjandusteadlane ja tõlkija Juhani Salokannel.
Kõik need kolm meest on pidanud Soome Instituudi juhataja ametit Tallinnas (Turtola on seda ka praegu). Nad räägivad head eesti keelt. On tõsisemad Eesti-huvilised, kui seda on paljud eestlased ise. Ja tänu neile saab või on juba saanud vähemasti kolm eestlast Soomes kuulsaks.
Kust on pärit soomlaste nii suur huvi Eesti vastu? “Selle üks põhjus on hõimuromantika, tõsisemalt võttes aga pakuvad meie maade ajaloo sarnasused ja erinevused põnevaid paralleele,” arvab Salokannel. Või on see hoopis suurema venna hoolitsus väiksema eest? See seletaks ka, miks meie pole kirjutanud midagi sama olulist Soome suurmeeste kohta.
Martti Turtola – Pätsi kriitik
Soome Instituudi juhataja Martti Turtola on Eesti ajaloo vastu huvi tundnud juba koolipoisist peale. Martti Eesti-huvi on pärit tema isalt, kes käis enne sõda mitu korda siin hõimusidemeid arendamas. Turu ülikooli õppejõuna on Turtola nakatanud oma isa pärandusega ka tudengeid. Jari Leskinen, kelle uurimus “Vendade riigisaladus” ilmus hiljuti eesti keeleski, on tema õpilane. “Olen varem ka ise uurinud Soome ja Eesti sõjalist ja diplomaatilist koostööd. Pakkusin teemat Leskinenile, sest endal polnud kahjuks aega sellega tegelda,” räägib Turtola.
Pätsi elulugu saab tõenäoliselt pealkirja “Eesti president Konstantin Päts – kangelane või reetur?”. Turtola rõhutab, et reetur pole vastus, vaid küsimus. Pealkiri on intrigeeriv ja kutsub kindlasti esile nii mõnegi eestlase meelepaha. “Mind on juba paar korda rünnatud, et ei tohi Pätsist kriitiliselt kirjutada. Ta on nagu pühak,” ütleb Turtola. Heidab nalja, et vaat kui kirjutabki oma raamatu pühaku elulugude stiilis.
Soome keeles ei ole seni ilmunud ühtki Pätsi elulugu, mis ongi üks põhjusi, miks Turtola raamatut kirjutab. Tema sõnul pole ka Eestis ühtki Pätsi teaduslikku elulugu ilmunud. “Ma olen kümme aastat oodanud, et Eestis keegi kirjutaks Pätsi eluloo, aga keegi ei ole seda veel teinud,” imestab Turtola.
“Päts on kõige kuulsam eestlasest riigimees Soomes. Seetõttu on tema eluloo kaudu võimalik vaadelda ka kogu Eesti rahva ja riigi ajalugu,” selgitab Turtola. Uudne on tema uurimus eelkõige Soome lugejatele, sest seal teatakse väga vähe esimese iseseisvuse aegse Eesti ajaloost. Mida uut aga annab raamat eestlasele? “Võibolla see vaatepunkt, et vaatan asjale kui soomlane. Mul on seetõttu vabamad käed kirjutada,” arvab Turtola.
Raamatu annab selle aasta lõpul välja Soome suurkirjastus Otava, kes oli Turtola pakkumisest kohe huvitatud. Turtola ei välista, et pärast mõningaid kohendusi avaldatakse tema raamat tulevikus ka eesti keeles.
Juhani Salokannel – Jaan Krossi biograaf
Kirjandusteadlane ja tõlkija Juhani Salokannel hakkas Jaan Krossist raamatut kirjutama juba mõni aasta tagasi. Ta loodab selle valmis saada tuleval aastal, kui soome keeles ilmub Krossi romaanisari “Kolme katku vahel”.
Kahe aastakümne vältel Krossi teoseid soomendanud Salokannel on Krossist teinud Soomes vaat et populaarsemagi kirjaniku kui Eestis. Kui kirjanik Kalev Kesküla küsis Krossilt imestunult, miks tema eluloo teeb soomlane, küsis Kross vastu: “Kus see eestlane siis on? Keegi pole ju tahtnud.”
“Krossi lugejad Soomes küsivad minult alatihti kõike võimalikku tema kohta – on ju Kross kuulsamaid eestlasi Soomes. Seetõttu on väga põhjendatud kirjutada temast nüüd raamat,” arvab Salokannel ise.
Tähelepanuväärne on seegi, et Krossi eluloo kirjastab Soome suurim kirjastus WSOY, mis on ühtlasi ka Krossi teoste väljaandja. “Raamatu esitluspidu peetakse loomulikult Tallinnas,” lubab Salokannel.
Raamatu tööpealkiri on ootamatult ingliskeelne: “Jaan Kross - an Estonian Life”. Salokannel seletab seda kirjastaja lootusega – ehk tuleb raamat nii kõrgetasemeline, et seda võib tõlkida teistessegi keeltesse.
“Minu eesmärk on kirjutada Jaan Krossist ja tema loomingust – aga ka kogu Eesti rahvast Krossi kaudu. Tema elu on nagu prisma, mille kaudu võib vaadelda kogu iseseisva Eesti ajalugu – on ju ta sama vana kui Eesti Vabariik,” räägib Salokannel oma tööst.
Kui Zetterberg ja Turtola kirjutavad juba surnud suurmeestest, siis Salokannel on palju raskema ülesande ees: portreteerida elavat inimest. “Muidugi on väga raske kirjutada, kui iga hetk võid tunnetada suurmeest selja taga kummitamas. Kuigi sel puhul suurmees ehk nii ei kummita – ta muigab,” arvab Salokannel.
Salokannel loodab, et raamat pakub uut ja huvitavat Krossi kohta. Raamatu aluseks on mõnikümmend tundi intervjuusid kirjanikuga, ka esitab Salokannel biograafias Krossi loomingu uudseid tõlgendusi.
Seppo Zetterberg – Eesti ajaloo mõistatuste uurija
Jyväskylä ülikooli ajalooprofessor Seppo Zetterbergi võib vaat et Eesti ajaloolaseks nimetada. Juba 1977. aastal kirjutas ta põhjaliku uurimuse “Soome ja Eesti suhted 1917-1919”, kuid viis aastat tagasi ilmunud teos “Jüri Vilmsi surm” kutsus esile nii ajaloolaste kui ka ajakirjanduse suure tähelepanu. 1920. aastal loodud ametlik versioon Vilmsi surmast osutus võltsinguks.
Kuigi mitmed Eestigi ajaloolased kahtlesid selles, et Vilmsi hukkasid Helsingis 13. aprillil 1918 sakslased, oli Zetterberg esimene, kes selle kirjasõnas ümber lükkas.
Tõuke teha raamat Vilmsi surmast sai Zetterberg kirjanik Jaan Krossilt. “Kui Kross mulle helistas ja teatas oma kavast kirjutada Vilmsi saatusest romaan (“Tabamatus”), küsis ta, kas mul on materjali ning kas me ei võiks teha koostööd. Nii hakkasingi Vilmsi uuesti uurima,” meenutab Zetterberg, kes esimest korda pööras Vilmsi saatusele tähelepanu aastal 1977.
Zetterbergil õnnestus tõestada, kuidas Vilms ei surnud, kuid tal ei läinud õnneks vastata küsimusele, mis ikkagi juhtus Vilmsiga. “Minu raamat “Jüri Vilmsi surm” meenutab Saksa politseiseriaali, kus tõendid pakuvad rohkem huvi kui lõpplahendus,” ütleb Zetterberg oma raamatu kohta ise.
Eesti ajaloo üks mõistatusi on endiselt lahenduseta. Zetterberg pole lootust maha matnud. Küsimusele, kas kunagi selgub tõde Jüri Vilmsi surma kohta, vastab ta: “Jah, ikka.”
