“Ega Kruuda pole koi poiss old!”
Ärimees Oliver Kruuda tuli mõttele, et teeb
tütrele pulmadeks koduümbruse ilusaks ja rajab aiataguse
võpsiku asemele ilusa pargi.
Kirjutas Tallinna maa-ametile
avalduse (17.04.2006), et soovib erastada oma kinnistu, Tallinn Helbe 9, ja
naaberkinnistu taguse maa. Tulemusteta.
Rohkem Kruuda ametimehi ei
tüüdanud.
Kutsus kokku saemehed, buldooserimehed ja kopamehed.
Võttis oma krundiga piirneval riigi maa-alal maha puid, täitis
pinnast, süvendas kraave, kattis maapinna siirdmuruga. Tegi soost
pargi.
Ja siis keegi avastas.
Harjumaa keskkonnainspektsiooni
juhataja Tiia Kaar saatis kirja Tallinna keskkonnaametile (14.11.2006), kus
teatas, et Helbe tänava 5c, 7, 9b ja 11 kinnistutega piirnevatel aladel
toimub õigusvastane tegevus ja et on alustatud
väärteomenetlust.
Ühtlasi palus proua Kaar Tallinna
Keskkonnaameti seisukohta. Ta tahtis teada, kas ja kuidas taastada mets; mida
teha pinnase täitmiseks ladestatud ehitusjäätmetega; kas ja
millisel viisil taastada süvendatud ja laiendatud kuivenduskraavid.
Enn Puskar, Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja,
kirjutas proua Kaarele vastu (27.11.2006), et
a. Helbe tänava
piirkonnas on tekitatud riigi maa-alal ökoloogilise katastroofi olukord,
mille edaspidise mõju ulatust ei ole kerge ennustada;
b. et puud
tuleb tagasi istutada võimalikult suures ulatuses;
c. ja kuna
ehitusprahiga täidetud pinnasele pole võimalik puid istutada, on
vaja alale veetud ehituspraht minema vedada.
BNS teatas 13. märtsil
2007, et keskkonnainspektsiooni hinnangul on Kruuda tekitanud keskkonnale kahju
249 743 krooni eest ja on kahtlustatav kuriteos. Ja et
süüdimõistmisel võib ta saada rahalise karistuse
või kuni kolmeks aastaks vangi minna.
Kõnnin Helbe tänava ühest otsast teise.
“Möga!” Vanem isand kammib Helbe 10 maja õues suurt
musta terjerit, toetab aia najale ja on oma seisukohtades veenev.
“Mida nad seletavad! Oleks, et ta oleks midagi varastanud või
olnud omakasupüüdlik või...”
Terjer jookseb minema,
mehel ainult kamm ja karvatuust peos.
“Tead, mis ma ütlen
– ega ükski heategu karistamata ei jää!”
Seda
lauset esitab karvatuustiga mees silphaaval nagu algastme
emakeeleõpetaja.
“Kruuda tegi sitast siidi ja nüüd
räägib mingi keskkonnategelane, et ökokatastroof! Tule
mõistusele! ... Ja tead, mis asi – siin polnud enne
tuletõrjeveevõtukohtagi. Kunagi oli suur tulekahju – terve
linn käis vahtimas – ja vett võtta polnud kusagilt.
Nüüd tegi Kruuda tiigi ja võta vett, palju tahad!
Kõigil on hea meel, et saab selle metsaaluse korda!”
Rinaldo (83), kõige vanem mees Helbe tänaval,
toimetab kasvuhoones, mässab seemnete ja istikutega. Porgandilavad on
Rinaldol ammu klaaside all.
“Ega Kruuda pole koi poiss old!
Näe, vaata!”
Rinaldo osutab mastaapsete puuvirnade poole.
“See on mul siin kõik Kruuda käest saadud. Ehitas endale
maja, lammutas vana osmiku maha – andis vanast risust mulle kütet.
Ei! Koi poiss pole tema old!”
Viiv mõtlemist ja Rinaldo
jätkab.
“Ja õigesti tegi, et võsa maha
võttis. Las võtab kõik maha! Võtku meie maja tagant
ka maha! Seda võsa pole ju vaja!
Ei. Kruuda on tubli poiss...
Muidu käivad siin pätid ja kaabakad maja taga metsas ringi. Metssiga
tuli, kurat, vahel aeda sisse, tead!”
Rinaldol jutt jookseb. Temaga
võib õhtu otsa rääkida.
Inga, erialalt
finantstegelane, elab kaks maja Kruudast eemal.
Läbi tohutu suure klaasist akna on näha valge tiibklaver
teisel korrusel. Ja esimesel korrusel on aimata basseini.
“Te olete
ju läbi akna näha, kui basseinist välja tulete!” hoiatan
Ingat.
Inga (rõõmsalt): “Ja mis siis!”
“Ja siis olete ka hästi näha, kui istute klaveri
taga!”
Inga: “Kes mind ikka näeb!”
Kui Inga
nüüd hommikuti aknast välja vaatab, tõuseb Kruuda poolt
puhtaks raiutud pargialale valge uduviirg. Ja vahel ilmuvad välja
metskitsed ja lingutavad kõrvu. Siis jookseb Inga teise tuppa, toob
aparaadi ja teeb kitsedest pilti.
“Kui siin veel võsa oli,
tuli pätt meile läbi teise korruse akna magamistuppa sisse ja viis
telefonid minema! Politsei vaatas: jah, olid küll vargad, aga kes neid
sealt võsast leiab!”
Kui võsast on kujundatud park,
siis pätt vaevalt majale nii lähedale tuleb, arvab Inga.
Siniste tunkedega Ergo paneb Kruuda vastasmaja vannitoas plaate
seina. Teeb väikese pausi ja maandub rõõmsalt mu auto
kõrvalistmel.
“Püksid mul vist mustad ei ole!”
uurib oma tunkesid ja lutsib klaaskommi.
Ergo käib Soomes maju
ehitamas, koju Helbe tänavale satub harva.
30 000 krooni saad
ikka Soomes kuus kätte, uurin.
Ergo ei vasta.
Või 20?
“Rahaasjadest ma ei räägi, aga...”
Või
vähem?
“Jutt käib 40–50 tuhandest!” teatab
Ergo ja vaatab mind pikalt.
Kruuda maastikuprojekti suhtub Ergo
soosivalt.
“Ei hakka mina, plakat käes, tee ääres
seisma ega teisele kaikaid kodaratesse loopima! Kui inimene tahab oma raha eest
ümbrust ilusamaks teha, las ta teeb!”
Aga keegi ju Kruuda peale
kaebas?
Ergo: “Kontingenti elab siin igasugust! Ei mina
tea.”
Ja juba ta läheb, klaaskommi lutsides.
Pühapäeval sõidab Soome tagasi ja plaate panna on veel
omajagu.
Maia, vanem daam Helbe tänava teisest otsast,
pagendab segaverelise koera tuppa (sest see tahab mu elusast peast nahka pista.
ja tutvustab, et Helbe tänav oli vanasti vaeste inimeste tänav
– kes see ikka tahab soo ääres elada!
Nüüd on
Helbe tänav rikaste inimeste tänav ja Maia seisukoht on lihtne.
“Kui linn ise ei jõua oma metsaääri korda teha, siis mis
seal halba on, et keegi need oma raha eest korda teeb!”
Maiel oleks
eriti hea meel, kui tänavajupp tema maja ees ka kunagi asfaldi saaks. Seal
on tee kaetud mingi paepudiga, mis suvel nii jubedasti tolmab, et jookse metsa
vahele varju.
“Kirjutage ilus jutt, siis panevad siia ka
võib-olla asfaldi!”
Kõik, kellega Helbe
tänaval jutule saan, on Kruuda poolt. Seadusest möödaminek
teenib mõõduka kriitika, aga poolt ollakse ikka.
Helistan
Nõmme Linnaosa vanemale Rainer Vakrale. Helbe tänava rahval,
näete, on hea meel, et Kruuda sitalepikust pargi ehitas.
Vakra
vastab, et on “korduvalt väljendanud oma isiklikku ja Nõmme
Linnaosa Valitsuse erialaspetsialistide ühist seisukohta: Oliver Kruuda
seadustamata tegevus on taunitav!”.
Kus ta vea tegi?
“Kruuda tegi vea siis, kui ta otsustas, et omavoliliselt puid raiuda ja
ehitusjäätmetega pinnast täita on oluliselt mugavam kui
seaduslikult asju ajades. Jesuiitlik tarkus, et eesmärk pühitseb
abinõu, on ju tore, kuid õigusriigis asju nii ei aeta.”
Missugune võiks näha välja Kruuda võimalik karistus,
seda Vakra ennustama ei hakka.
Talvel istusid Helbe
tänava elanikud maha ja kirjutasid valmis pataka kirju
keskkonnaministeeriumile, Tallinna Keskkonnaameti
le ja linnaosa valitsusele.
Ühes väljendab Helbe tänava
rahvas taunivat suhtumist igasugusesse ebaseaduslikku tegevusse, aga palub tuge
ja abi Kruuda korrastustööde jätkamiseks Helbe piirkonnas.
Ühes paluvad nad jätkata alustatud kraavide süvendamist, et
panna soostumisele piir.
Ühes paluvad nad võtta midagi ette
rabametsa puhastamiseks võsast ja prahist.
Ühes paluvad nad
kaaluda võimalust sillutada Helbe tänav graniit-munakivi kattega.
Kõikidele kirjadele on kirjutanud alla ka Oliver Kruuda.
Nõmme Linnaosa vanem Rainer Vakra tervitab Helbe tänava
elanike algatust ja nõustub, et sellist ühist tegutsemist
koduümbruse eest hoolitsemisel tuleb nõmmelastele eeskujuks seada.
Nõmme Linnaosa valitsuse ettepanekul tellib Helbe tänava
graniitkividega sillutamise projekti Tallinna Kommunaalamet. Töid
rahastavad Helbe tänava elanikud.
Enne kui Helbe tänavalt
ära hakkan sõitma, uurib Rinaldo, Helbe tänava vanim mees,
seltskondlikult, et kas ma olen tuttav lauluga röövlipealik Rinaldo
Rinaldiinist. Ja kui kuuleb, et ei, kannab laulu ilmekalt ise ette.
Kuulus
röövel Rinaldiini pani küüni alla miini
Ja kui
noorpaar puges põhku, terve krempel lendas õhku!
Kruuda
tegevusega nimetatud teos seotud ei ole.