“Tööstuse suurus on määrav,” ütleb Saku õlletehase emafirma Baltic Beverages Holdings (BBH) tegevjuht Christian Ramm-Schmidt. “Meie kõige suurem vara on brändid. Kus neid toodetakse, pole nii tähtis.”

Mõne aasta eest rääkis Ramm-Schmidt, et kolme Balti riigi õllevajadusi võiks vabalt katta ühe tehasega. Vaid rahvusliku uhkuse pärast hoitakse igas riigis töös oma tehaseid. Leedus on BBH-l kaks tehast (Svyturys Klaipedas ja Utenos Alus Utenas), Lätis Aldaris ja Eestis Saku.

Saku on neist kõige väiksem. Seega – kui omanikud hakkaksid raha lugema veel suurema hoolega, võiks esimene sulgemine kõne alla tulla just tema puhul.

Kuigi Sakus on olemas ka 1,5-liitriste plastpudelite villimise liin, tellib Saku suures taaras Presidendi Pilsneri ja Blondi töörohketel suvekuudel oma retsepti järgi lätlaste tehasest. Eesti tehase võimsus lihtsalt ei kanna välja. Kõik Baltikumi purgiõlled omakorda tulevad Sakust, sest siin on ainsana purgiliin. Mineraalvett Vichy tehakse jälle osalt Aldarise tehases Lätis.

“Saku nimega kaubamärke ei anna me kunagi kellelegi teisele villimiseks,” kinnitab Saku Õlletehase tegevjuht Jaak Uus. Selliseid brände on tehasel kokku kümmekond. Ta ütleb ka, et talvekuudel ei tule lõunast mitte ühtegi pudelit õlut.

Oma küla kuningas

Saku õlletehas annab tööd 252 inimesele ja  kuigi vaid 70 neist on kohalikud, on ta Saku valla suurim tööandja. Kui tehas peaks siit lahkuma või ka end lihtsalt koomale tõmbama, oleks see vallale kahtlemata suur löök.

Ramm-Schmidt kinnitab siiski, et ühtki Baltikumi tehast pole neil praegu kavas sulgeda. Vastupidi, Saku õlletehas toodab praegu oma ajaloo suurimaid mahte. Vahepeal Tartu A. Le Coqi kasuks kõikuma löönud õlleturu liidri positsioon püsib 45 protsendiga kindlalt Saku käes.

Õlle müük on tänavu heitlikust ilmast sõltumata edenenud jõudsalt, üheksa kuuga müüdi 43,5 miljonit liitrit õlut. Ainuüksi värskeimat õllesorti Saku Kuld müüdi novembri esimese nädalaga 100 000 liitrit ehk umbes tavalise kuunormi jagu. Üha suurem nõudlus on ka ­siidrile, mille sortiment laieneb pidevalt.

Kui ka eelolev aasta tuleks oluliselt nigelam, ei tehta sulgemisotsust ülepeakaela, kinnitab kontserni tegevjuht. “Üks kehv aasta ei saa tappa tehast,” on BBH tegevjuht veendunud. “Oleme juhtkonnaga väga rahul, tehas töötab korralikult.”

Kuigi Läti ja Leedu tehased kaotasid koduturul tänavu kolme esimese kvartaliga oma turuosa, läheb neilgi hästi. “Paar aastat tagasi oli Balti tehastega üsna raske suhelda, aga nüüd, kui oleme kõik Euroopa Liidus, on see hulga lihtsam,” seletab Ramm-Schmidt.

Suures linnas tundmatu

Kuigi Saku ekspordib edukalt oma põhimarki Saku Originaali ka Soome ja Rootsi turule,  on ta rahvusvahelises mastaabis siiski väike tegija. Juba 1991. aastast kuulub ettevõte 75 protsendi ulatuses Taani-Briti kon­tsernile Baltic Beverages Holdings, mille omanikud on võrdse 50protsendilise osalusega Taani suurim õlletööstus Carlsberg ja Suurbritannia alkoholitootja Scottish & Newcastle. Ülejäänud 25 protsenti osakuid on peamiselt eestlastest väikeaktsionäride käes.

BBH-l on kokku 18 õlletehast. Neist 10 Venemaal – suurim ja tuntuim on Baltika. Lisaks neljale Baltikumi tehasele on neil kolm tehast Ukrainas ja üks Kasahstanis.

Kui Baltikumis kasvab BBH toodete müük aastas paari protsendi jagu, siis stepiriigis Kasahstanis oli mullune kasv lausa 67 protsenti.

Inglased “vallutavad” Viru õllega maailma

Alates tänavu aasta algusest on Suurbritannia baarides ja pubides olnud võimalik osta Eestis tundmatut Viru õlut. Kuigi kesvamärg on valmistatud Tartu Õlletehases ja villitud A. le Coqi tumedast klaasist kaheksanurksetesse õllepudelitesse, pole siiski tegemist A. le Coqi importbrändiga – ­veebilehe www.virubeer.com andmeil kuulub Viru õlle kaubamärk hoopis vähetuntud Inglise ettevõttele Brand Independence Ltd.

Tartu Õlletehase direktor Tarmo Noop möönab, et nemad osutavad oma Briti koostööpartneritele vaid villimisteenust ega oma Viru õlle nimega mingit seost peale pudeli ja joogi enda – iga nädal Londoni poole saadetavatesse pudelitesse valatakse eestimaist A. le Coq Premium Extrat.

Brand Independence’i tegevjuht Alex Claos ütleb, et esialgu on Viru õlut levitatud vaid Suurbritannia pubides ja restoranides ning keskmine kuu läbimüük on olnud umbes 30 000 pudelit. Uuest aastast tahetakse jõuda ka Waitrose’i kaupluseketti ning tulevikuplaanid näevad ette Iiri, Vene ja USA turule sisenemist. Eestimaise brändi loomist põhjendas Claos sellega, et nende poolt varem Suurbritannia turul levitatud A. le Coqi õllede nimed omavad inglise keeles kahemõttelist varjundit ning väljaspool geibaare pole lootust neid eriti hästi turustada.

Krister Kivi

Saku on Baltika kõrval poisike

* BBH kontsern müüs 2004. aastal 3,7 miljardit liitrit jooke 22 miljardi krooni eest. Kasum enne dividende, makse ja amortisatsiooni oli 276 miljonit eurot, aktsionäridele maksti dividendideks välja 100 miljonit eurot. Kogu kontsernis töötab 15 000 inimest.

* Saku müüs mullu küll 68,1 miljonit liitrit ehk varasemaga võrreldes viiendiku võrra enam jooke, kuid kogu kontserni müügimahust on see vaevalt kaks protsenti. Koduturul realiseeriti sellest 58,0 miljonit liitrit ja eksporditi 10,1 miljonit liitrit. Käive oli 531,6 miljonit, kasum 50 miljonit ehk 6,25 krooni aktsia kohta.

* Üle poole BBH käibest tuleb tütarfirmast Baltika. 8000 töötajaga ettevõtte suurim tehas asub Peterburi lähedal, lisaks on neil veel neli tehast: Moskva lähedal, Rostovis, Samaras ja Ha­barovskis. Nende toodang katab ligi veerandi Venemaa hiiglaslikust õlleturust. Möödunud aastal müüdi ligi kaks miljardit liitrit õlut ja karastusjooke.