Kuhu heliproduktsioon liigub? Kas näiteks Phil Spectori ja hiljem näiteks Trevor Horni massiivsed saundimäed olid ühe aja lõpp?

Noore põlvkonna plaadimängijaks on kas arvuti või mp3-mängija. Nende vahendite tarvis töödeldud informatsioon ei võimalda dünaamilisust ega kuulmise perspektiive (kõrvadega mõtlemist). Selle asemel töötab see hästi rütmiliste signaalide ja kompresseeritud heliga. Valjus dünaamilise ulatuse asemel. Arvuti ja kõrvaklapid – eriti just õues jalutades – toetavad hoopis teisi kvalitatiivseid omadusi.

Kas hiphopi ja elektroonika praegused saundid on põnevamad?

Ma ei arva nii. Oluline on teada, et iga kuulaja kuuleb helisid eri moodi, vastavalt oma helide kuulamise kogemusele ja sotsiaal-kultuurilisele taustale. Muusika sõnum ja hoiak on märksa olulisem kui helikvaliteet.

Kui kaugele võib masinlikkusega minna?

Mina ei ole õige inimene sellele küsimusele vastama! Mind ei huvita masin. Mind huvitab inimese ja masina vaheline vastastikune mõju ning see, kuidas võib masin muuta meie arusaamu reaalsest. Nagu näiteks televisioon.

Mida ta arvate kolleeg Wolfgang Flüri ilmselt kurjast raamatust Kraftwerki ogarast siseelust “Ich war ein Roboter”? Olete seda lugenud?

Jah, muidugi olen seda lugenud. Me oleme head sõbrad. Raamat on tema vaatevinkel ja selle kirjapanemine mõjus talle hästi. Minu mälestused Krafwerki aastatest oleksid teistsugused, siiski. Arvan, et igal Kraftwerki liikmel on isiklik mälu. Huvitav oleks kõiki erinevaid mälupilte võrrelda.

Mis te arvate, miks ei ole Kraftwerkilt juba pikemat aega uut materjali ilmunud?

Ma ei tea. Äkki on liiga raske olla täiskohaga robot?