Eksklusiivintervjuu Vadim Polištšukiga

EKSKLUSIIVINTERVJUU Teisipäeval vanglast vabanenud Tallinna Keskturu pidaja Vadim Polištšuk sõitis Eesti Ekspressi autos Tartust Adavereni ja andis oma esimese usutluse.

Kell on umbes 15.40, kui Tartu vangla pääsla klaasist uks Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa palgamõrva tellimise eest üheksaks aastaks vangi mõistetud ja seitse ära istunud Vadim Polištšuki (62) järel kinni vajub. Aastatetaguse korpulentsusega võrreldes tundmatuseni salenenud Polištšuk pühib laubalt higi ja palub korraks telefoni. „Vova, kus sa oled? Hakka Tartu poole sõitma. Ma püüan leida takso ja katsume poole tee peal kohtuda.“ Uurib siis, et ega Ekspressi auto teda Tallinna poole viia ei saaks. Saab ikka. Polištšuk kinnitab turvavöö, võtab nahkjope seljast, hingab kergendatult ja jääb põnevil näoga ootama, mis edasi juhtub.

Kuidas on teie tervis?

Tänan küsimast. (Polištšuk vaikib pikalt, muigab ja rüüpab Värskat.) Teate, on üks mõistulugu: ristilöödult küsitakse, kuidas sa ennast tunned. Väga hästi, vastab see, ainult et naerda on valus. Mul on täpselt samasugune seis.

Ringkonnakohtu otsus teid vabastada oli ootamatu?

Muidugi ootamatu. Sain tund aega tagasi teada, et pääsen vabadusse ja ma pole selleks üldse valmistunud. Ise näete – mul pole kedagi vastas ja ausalt öeldes olen pisut segaduses.

Aga lootsite siiski ennetähtaegselt, enne 2013. aasta veebruari vabaneda?

Ei lootnud. Puhtfilosoofiliselt suhtun asjadesse nii, et kui sul pole lootusi, siis pole sul ka kaotusi.

Olete juba ligi kolm aastat taotlenud ennetähtaegset vabastamist. Seni pole te kohtu arvates vabastamist ära teeninud. Miks nüüd teie jaoks positiivne otsus tehti?

Mul puudub kristallkuul, et teiste inimeste otsuste tagamaid mõista. Üht aga võin kinnitada: need, kes otsustasid mind vabastada, ei pea selle otsuse pärast kunagi häbi tundma ega seda kahetsema. Jõuame Tartu kesklinna. Polištšuk osutab Tartu tigutornile ja uurib, mis imelik maja see on.

Loe Ekspressi Magneti-lugu edasi paberlehest või tasulisest artiklist.