Sushihouse pole mingi läbihüppamise koht ja seda rõhutab ka liigendatud interjöör, mis pakkub erinevaid orvakesi intiimsemateksi kohtumisteks. 14. sajandi paeseinad on julgelt ühendatud maitse piiril liikuvate detailidega, nagu odavat köögimööblit meenutavad lauad põhisaalis. Vaatamisväärsuseks on WC, kus klaaspõranda all haigutab keskaegse peldiku auk. Kamikadzedele on mõeldud piibusaal, kuhu ronimine nõuab head koordinatsiooni ja kust allatulek võib napsusele lõppeda luumurruga – kui kaob tasakaal.

Ainus tilk tõrva meepotis on juhuslik taustamuusika – nagu oleks raske kätte saada jaapani muusikat. Mõte, et  heli on osa  atmosfäärist, on siinsetele restoranipidajatele endiselt vist harjumatu.

Sushihouse´i teenindus on püüdlik, küll paari apsakaga – nimelt unustas ettekandja ära tellitud tee. Head muljet süvendas pilk arvele – selgus, et majaveini (Hugel Pinot Blanc, 55 EEK) valati klaasi juurde ilma lisarahata. Eksklusiivsust süvendas joogiks toodud Hildoni vesi, mille pudel (0, 75) paraku maksab tubli 35 EEK-i.

Koka proovitud klassikaline valik sushit (130 EEK) mõjus nii visuaalselt kui maitsemeeltele, nagu kord ette näeb. Praadidest  oli hinda (180EEK) väärt grillitud pardirind, samas kui merikeel kookose-koriandripestoga (190 EEK) mõjus ennekõike idee tasandil kui peen kombinatsioon. Värske kalafilee tilli ja meresoolaga, mida sai ise väikesest kuhjakesest taldriku serval doseerida – pigem võiks antud merikeeleroa  kohta öelda nii.

Nii rohelise tee baasil valminud macha jäätis (55 EEK) kui  ka grillitud pirnid kaneeliga ja piprakastmes (60 EEK) ei petnud lootusi.

Sushihouse pakub jaapani kööki kalli hinna sees tegelikult servast servani, peale sushi on võimalik süüa erinevaid nuudliroogi (ramen) ja saadaval on ka wokid, mis on ka odavamad kui seekord valitud grillroad.

Meeldivas interjööris pehmel sohval lösutamisest tekkinud une  viis krapsakas tass värsket masinakohvi (35 EEK), mida serveeriti nelja erineva suhkruga.

Armand Kokk