Cyrus Farivar. Foto: David Sasaki.

Kuidas see idee tekkis?

Esimene eestlane, keda ma kohtasin, oli Veljo Haamer, wifi-evangelist ja WiFi.ee asutaja. Enne, kui ma 2005. aastal esmakordselt Eestisse tulin, vastas ta lahkelt minu küsimustele ja kutsus mu külla. Sellel ja neljal järgneval reisil olen ma kogu aeg imestanud, kuidas tal õnnestub tasuta WiFit üle kogu Eesti levitada, alates Tallinna kohvikutest ja lõpetades Hiiumaa praami ja Riia bussiga.

Minu idee oli lihtsalt tema töö loomulik edasiarendus. Tulin selle mõtte peale, kui kirjutasin artiklit „Diplomaatiasse" - nad küsisid minult, kuidas Eesti võiks end reklaamida, ja see tundus kõige mõistlikum tee.

Nagu ma ütlesin ka oma Pecha Kucha ettekandes Maastrichtis, ärritab mind sageli - eriti kohas, kus ma praegu elan, Saksamaal - et wifi hinnad on kohvikutes, rongjaamades, lennujaamades ja teistes sarnastes kohtades absurdselt kõrged. Isegi Helsingis, mis on Tallinnast vaid lühikese laevasõidu kaugusel, maksab wifi 8 eurot tunnis, mis on naeruväärne. Eestis on tasuta wifi pigem reegel kui erand.

Kuidas see idee tuleks ellu viia?

See ei tohiks kuigi keeruline olla. Esimene samm oleks leida mõned tiheda liiklusega kohad Euroopas, nagu näiteks Frankfurdi lennujaam või Brüsseli rongijaam, või miks mitte ka Helsingi lennujaam! Alustada võiks väikselt, pakkudes tasuta wifit näiteks lounge´s või mõnes väravas. Idee seisneb selles, et panna tasuta wifi, mida sponsoreeriks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või VisitEstonia.com, konkureerima tasulise wifiga. Internetti minnes avaneks kõigepealt teatud lehekülg, sarnaselt Skype´i splash-page´ga Tallinna lennujaama wifis. Võib-olla saaks seal isegi Eesti ettevõtted end reklaamida? Ideaalis laiendaksin Eesti pakutavat tasuta wifit tervele lennu- või rongijaamale neis algsetes kohtades, ja siis teistes Euroopa sõlmpunktides, näiteks Amsterdamis, Pariisis, Lissabonis, Sofias, Dublinis ja Pristinas.

Palju see maksaks ja sisse tooks?

Ma ei ole majandusteadlane ega ettevõtja, kuid ma usun, et kulud oleksid suhteliselt madalad, eriti siis, kui algselt piirduda wifi pakkumisega vaid teatud lennujaama piirkonnas. Mõned wifi-ruuterid ei maksa rohkem kui 100 eurot, seega ma usun, et mõnede pilootprojektide käivitamine ei saa maksta üle 1000 euro.

Sissetulek oleks Eesti promo Euroopas, eurooplaste julgustamine sellesse riiki armuda, nagu minuga juhtus. Mind meelitas alguses Eestisse tehnoloogia - wifi, e-valitsus, Skype, kuid hiljem on mind vaimustanud Eesti uskumatu ajalugu ja rikas kultuur. Loodan, et teistele on jäänud samasugune mulje.

Kas Eesti ei toetu liiga palju tehnoloogiale?

Ma arvan, et Eesti kui riik toetub väga palju tehnoloogiale ja see teeb ta haavatavaks - nagu me nägime 2007. aastal. Siiski on mul täielik usk Eesti professionaalsesse IT-kogukonda.


* * *

KOMMENTAAR: Lühiajaline wifi-kampaania on võimalik
Tarmo Mutso,
EASi Turismiarenduskeskuse direktor

Ilmselt on paljud inimesed, kes mistahes põhjustel reisides peavad kasutama internetti, tõdenud, et lennujaamades, linnaruumis või hotellides, jne on jätkuvalt netiühenduse ostmine häbematult kulukas. Seega ollakse tänulikud kõigi nende pakkujate aadressil, kes ei pea netiühenduse pakkumist oluliseks tuluallikas, vaid eelkõige kliendi elementaarsete vajadustega arvestamiseks.

Nagu öeldud - väljaspool Eestit ei ole sedalaadi suhtumist teps mitte liiga palju.

Kui räägime mudelist, mille puhul tekitame eraldi terminalid ja tagame seal 7 päeva nädalas 24h kvaliteetse andmeside, siis ei ole see siiski ka mitte liiga odav tegevus. Kvaliteetne teenus maksab ja siin ei ole võimalust halba teenust pakkuda - sellisel juhul töötaks see mudel pigem meie vastu.

Riigi poolt tehtavana tuleb siis juurde täienev nüanss - asume konkureerima asukohamaa erafirmadega. Selline püsiv riigi poolne sekkumine tekitab vaidlusi konkurentsireeglitest kinnipidamises.

Teisiti oleks olukord siis, kui riik teeks seda lühiajalist. Näiteks mõne kampaania raames, mille puhul oleks tegu ühe täiendava turunduskanaliga. Olgu selleks perioodiks siis nädal või kaks.

Teisiti oleks olukorda ka siis, kui seda turunduskanalit kasutaks mõni erafirma. Siin oleks tingimused oluliselt lahedamad. Sedalaadi turundustegevusele oleks võimalik taotleda ka turundustuge.