Erinevate allikatega suheldes on ilmnenud väited, et kaitseministeeriumis on seoses Jürgen Ligi ametisse määramisega aktiviseerunud ringkonnad, kelle motiivid, senised teguviisid peaksid olema seadnud kahtluse alla nende usalduasväärsuse, kompetentsuse ja muuhulgas ka ligipääsu nii asutusesisesele teabele kui riigisaladusele.
Grupeeringusse kuuluvad Jüri Luik, Indrek Kannik, Margus Kolga, Madis Mikko, aga ka Martin Hurt, Lauri Lindström, Sven Sakkov.

Hüpotees 1: Grupeeringu liikmete motiiviks on isiklik kasu sõjamajanduslikest tuludest.
Jüri Luik on väljendanud mõttekäike, mis võivad viidata grupeeringu ambitsioonidele: "Me peame olema intellektuaalsed osalised maailma julgeolekusüsteemis." (Postimees 14. november 2002)

Hüpotees 2: Grupeeringu liikmed lähtuvad tegutsemisel välisriikide poolt antud juhistest ehk nn Eesti huvid on tegelikult mingi välisriikliku jõu huvid.
Võib oletada, et Eesti NATOsse saamise üheks hinnaks võis olla USA-le (altkäemaksu) maksmine, antud juhul kalli radari soetamine ning sellelt radarilt USA-le teabe edastamine.
Näiteks USA riigisekretäri Colin Powelli teade senati välisasjade komitees Balti riikide toetamisest NATOsse võtmisel (17. jaan 2000) ja Lockheed-Martini radari TPS-117 ost (1. märts 2000) langevad ajaliselt lähestikku.
Oluline on, kas see n-ö altkäemaksu pakkumine tuli Eesti poolt või esitati see USA poolt tingimuseks. Viimasel juhul on tegemist väljapressimisega ning kõik USA huve esindanud Eesti kodanikud (sh tõenäoliselt Kolga) on tegelikult teeninud USA huve.
Siinkohal ei tohi unustada kuulujutte väidetavatest rahalistest altkäemaksudest konkreetsetele isikutele, kuna tegemist oli miljoneid maksva radariga.

Hüpotees 3: Grupeeringu liikmed kasutavad kaitseministeeriumi ressursse ning oma võimupädevust, viimaks ellu grupeeringu ENDA püstitatud eesmärke, olles saavutamata selle TEGELIKKU kaitsepoliitilist heakskiitu ehk teisisõnu: grupeeringu kaitsepoliitika ongi Eesti Vabariigi ainus kaitsepoliitika.
Reformierakondlikud seisukohad sobivad asjaolude kokkulangemise tõttu grupeeringu seisukohtadega ehk Reformierakonna võimuletulekuga on võimalik grupeeringul teostada oma plaane.
Grupeeringu suhtekorralduslikule poliitikale viitavad vihjed, et grupeering kasutab oma eesmärkide elluviimisel kaitsejõudude peastaabist tipptasandi ohvitsere ning kes ei tööta nende eesmärkide vaimus, need kõrvaldatakse intriigidega.

Loe operatiivettekannet täies mahus:

Ekspress on dokumentidest eemaldanud tekstilõigud, mis käivad delikaatsete isikuandmete alla.

Lehekülg 1

Lehekülg 2

Lehekülg 3

Lehekülg 4

Lehekülg 5

Lehekülg 6

Lehekülg 7

Lehekülg 8

Lehekülg 9

Lehekülg 10

Lehekülg 11

Lehekülg 12

Lehekülg 13

Lehekülg 14

Lehekülg 15

Lehekülg 16

Lehekülg 17