Artikkel räägib Loodusmuuseumi uueks juhiks valitud Vilust, kelle kohta muuseumi töötajad läkitasid keskkonnaministrile kirja, milles uurivad, miks muuseumi juhiks nimetati inimene, kel puudub piisav juhtimiskogemus ja teemavaldkonna pädevus.

Vilu kaebas Pressinõukogule, et artiklis on tema kohta esitatud valefakte ning faktid ja hinnangud ei ole selgelt eristatud. Kaebaja märgib, et ta ei ole modellinduses ühelgi moel osalenud ja samuti pole ta osalenud avalikel seltskonnaüritustel intensiivsusega, mis võimaldaks teda nimetada fotograafide lemmikuks/modelliks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema käest ei küsitud ta tausta, kuigi on viidatud muuseumitöötajate hinnangule tema pädevuse ja kogemuse kohta.

Ekspress vastas Pressinõukogule, et modelliks võib nimetada ka inimest, kes ei tööta modellina, kuid keda on kujutatud pildil ühe korra. Tavapärases mõistes aga kaebajat modelliks nimetada ei saa, möönab leht. Samuti tunnistab leht, et oleks pidanud Vilult kommentaari võtma. Leht märkis, et artiklis ei ole faktid ja hinnangud eristamatud ning toimetus ei ole andnud halvustavaid või mõnitavaid hinnanguid.

Pressinõukogu otsustas, et Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks aidanud Heidi Viluga rääkimine välistada toimetuse vea, millega nimetati kaebajat võhikust modelliks. Samuti oleks saanud Heidi Vilu artiklis avalikult selgitada oma tausta vastukaaluks Loodusmuuseumi töötajate hinnangule.

Pressinõukogu leidis, et Ekspress rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja nimetamine loo pealkirjas võhikust modelliks lugejaid eksitav väide. Küsimärk pealkirja lõpus hinnangulist hoiakut ei vähenda, vaid võib toimetuse ehmunud küsimust hoopis rõhutada.