.

Artiklis nimetatakse ära Henry Kallase kallid autod ning elukohad. Samuti räägitakse Henry Kallase noorpõlvest ja äridest, sealhulgas SMS-ärist, mida lehe väitel uurib Soome politsei. Artiklis nimetab üks Henry Kallase endine äripartner teda “huijariks”.

Henry Kallas kaebas Pressinõukogule, et artiklis on tema kohta vähemalt kaks ebakohast väärtushinnangut ja vähemalt kolm ebaõiget faktiväidet. Kaebaja leiab, et ajakirjanik ei pidanud kinni oma lubadustest teha tasakaalukas ja informatiivne ärilugu ning mitte skandaali üles puhuda. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri ja alapealkiri “Ärimees või šarlatan?” on tema au teotavad. Kaebaja leiab, et sõnade “huijari” ja “šarlatan” kasutamisega on temast loodud mulje kui petisest. Kaebaja lisab, et artiklis kirjeldatud Soome äriühingutega ta enam seotud ei ole. Kaebaja märkis, et kui ta artiklis nimetatud äriühingute juhatuse liige või prokurist oli, siis ei olnud äriühingute osas ühtegi kaebust esitatud.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et alustades teema objektiivse uurimisega ei saa ajakirjanik ette näha, mis töö käigus päevavalgele tuleb. Leht lisas, et artiklis on räägitud Soome firmade tegevuses kuni aastani 2011 ja Soome tarbijatel olid pretensioonid nende firmade suhtes juba 2011. aasta alguses ja varemgi. Leht vastas, et sõnu “huijari” ja”šarlatan” kasutavad väga paljud petta saanud Soome internetikommentaatorid. Leht leiab, et tegemist ei ole ebakohaste väljenditega.

Pressnõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot teada. Pressinõukogu hinnangul tuleb sõnade “huijari” ja “šarlatan” kasutamisega olla ettevaatlik, sest need on solvavad väited.

Pressinõukogu leiab, et leht rikkus ka koodeksi punkti 3.3., mis näeb ette, et ajakirjanik peab rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita.

Pressinõukogu leiab, et on kahetsusväärne, kui hea ajakirjanduslik materjal või teema mattub ajakirjanduseetika koodeksi rikkumiste varju.