Ekspressi tellija saab Saaremaale maakodu
Sa sõidad praamlaevaga Regula Saaremaale. Ostad laeva kioskist ajalehe ja vaatad siis hajameelselt selja taha. Ja näed suurt klaasist kasti, kus on sees miniatuurne maastik, paari-kolmesentimeetriste kuuskede ja männitupsude vahel tikutoosisuurused elamud (millest ühe on keegi taskusse ajanud).
See makett ei ole pärit nukufilmi laost.
See kujutab endast viiekümnest majast koosnevat küla, mis kerkib lähemal ajal Saaremaa lääneküljele Tagamõisa kanti, 35 km kaugusel Kuressaarest.
See on Männi küla - koht, kuhu Ekspressi tellijate vahel loositakse välja üks maja.
Krundid Männi külas pole ei väikesed ega suured. Majad on siin üksteisele piisavalt lähedal - ei pea külla minekuks pikka teed maha käima. Samas on krundi suurus (2500-8000 ruutmeetrit) paras, et üksteist mööda metsaalust taga ajada või peitust mängida. Või üksi olla, kui on üksi olemise tuju.
Arendaja Swen Uusjärv kinnisvarafirmast BREIC loetleb Männi küla eeliseid. Tema ilme on veenev.
Männi küla tulevastel elanikel pole vaja millegi pärast muretseda.
No kas või selle pärast, et ega pätt majja sisse ei saa - majadel hakkab olema ühine signalisatsioonisüsteem.
Pole vaja muretseda elektrisüsteemiga liitumise ega puurkaevu ega internetiühenduse pärast. Kõik need asjad ajab joonde arendaja BREIC.
Pole mõtet karta, et majad on lagedal väljakul tuule käes nööri mööda reas. Et esimese maja sahvriaknast vaatad sisse ja kuuenda maja sahvriaknal näed moosipurgid ära.
Männi küla majad on metsa vahel, looduse sisse ära peidetud. Võid omaenese õue mändide vahele seenele minna või maasikal käia. Mets nagu mets!
Pole vaja muretseda talvel lumme tuisanud teede pärast. Helistad ette: "Ma homme tulen!" ja külavanem pühib su ukseesise lumest puhtaks, keerab radiaatoritesse vunki juurde, paneb saunaahju ka küdema, kui vaja.
Palkmaja pole kivimaja, mis talvel härma läheb ja kus vesi hakkab sirinal seina mööda jooksma, kui tule pliidi alla teed. Palk on soe materjal, kütad paar tundi - varsti on tuba soe ja paksem kampsun tuleb seljast ära võtta.
Suvel hakatakse Männi külas koos palli mängima, korraldatakse spordi- ja matkapäevi.
Saab laenata labidat ja reha (ja ilmselt ka muruniitjat). Ja spordihuvilised saavad palle ja telke ja reketeid.
Kes ujuda tahab, sel on võimalus võtta suund kolmsada meetrit läbi metsa, kus on Sarapiku järv. Või minna pooleteise kilomeetri kaugusele loodes, kus on meri (seda reedab mühin). Ja eemalt paistab viltu vajunud Kiipsaare majakas - kui keegi Sulev Keeduse "Somnambuuli" on näinud, siis see teab.
Piima ja leiva saab Veere poest, kuhu on seitse minutit autoga sõita. Ja kaks korda nädalas on linnainimesel võimalik üle elada midagi sügavalt eksootilist - Männi külla saabub autopood.
Veel midagi?
Rändlinnud sõeluvad Männi küla kohal nii tihedasti edasi-tagasi, et Iiri ornitoloogid on juba küsimas käinud, kuidas siia saaks maja ehitada.
Küla esimeses etapis on 23 krunti, millest enamus on ära müüdud. Suveks peaksid esimesed viis maja valmis saama ja Swen Uusjärv arvab, et ületuleval suvel valmivad järgmised kümme-viisteist.
Mis saab neis t majaomanikest, kes oma majad esimestena valmis ehitavad? Siin võib neuroosi saada, kui naabrite kopad ja buldooserid akna all lõputult mürisevad? Selle peale on mõeldud. Ei mingit müristamist reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Nii on lepingus kirjas. Nädalavahetus on puhkus!
30 kuu jooksul peab omanik oma maja valmis ehitama. Pole nii nagu nõukogude ajal - et mees hakkas neljakümneaastaselt ehitama. Ja kui seitsekümmend täis sai, olid põrandaliistud ikka veel panemata. Kogu Männi küla peaks olema valmis nelja-viie aasta pärast, ennustab Uusjärv.
Missugune näeb välja Ekspressi tellija suvemaja? Niipalju võib kindalt öelda, et see on Tõrva meeste tehtud maja. Detailide üle veel vaieldakse.
Tõrva lähedal Linna külas teeb firma AS Ritsu juba 13 aastat nüüdisaegseid palkmaju. Palgid käivad treimasinast läbi, sisse freesitakse tapid ja sooned ja augud ja kanalid. Oluline on, et palgid omavahel nii tihedasti kokku lähevad, et tuuleõhk seinast läbi ei puhuks. Ritsu mehed on arendanud palkide ühenduse nii täiuslikuks, et paremaks enam ei saa. Nii nad ise räägivad.
AS Ritsu juhataja Ants Randmaa näitab, kuidas palk mööda tsehhi ringi käib. Arvutid juhivad, meestel pole muud teha, kui vajutada nuppu. Uskumatu, aga Valgamaa mehed on selle süsteemi ise välja mõelnud.
Eriliselt oluline majapalkide juures on, et palkide teravaks freesitud vara servad transpordi käigus muljuda ei saaks - et soojapidamine ei kannataks. (Sõna "vara" ei ole siin varanduse tähenduses. Vara on palgi sisse freesitud süvend.) Ritsu mehed ei saa lubada, et palgid on kvaliteetsed küll laoplatsil, aga tellijani jõudes enam mitte.
Ritsu palkmaju tellitakse kahekümne kaheksasse riiki Hispaaniast Jaapanini. Aastas teevad mehed valmis sadakond maja. Eestis on Ritsu toodangut tellinud näiteks suusaäss Veerpalu.
Neile, kellele treitud palk ei istu, võib öelda, et Ritsu mehed teevad maju ka kandilisest palgist.
Kevadel, kui lumi Saaremaa tagumises nurgas Männi külas ära sulab, tuleb AS Ritsu ehitusjuht Ivo Tomson meestega Saaremaale ja hakkab vundamenti tegema.
Ja enne jaanipäeva loositakse maja Ekspressi tellijate vahel välja.
Aga ikka - kas see Männi küla mandrimehele liiga kauge ei ole?
Ekspressi turundusdirektor Kaido Ulejev arvab, et ei ole. Swen Uusjärv arvab ka, et ei ole.
Las Ekspressi tellija puhkab keset kajaka kisa ja meretuult ja saarerahva meloodilist juttu. Ja las vaatab kiviaedu ja rookatuseid ja sööb õlle kõrvale lestakala, ja krussis närvid lähevad iseenesest sirgu tagasi.
Muidugi ei saa keegi mürki võtta, et Ekspressi maja mõnele Kihelkonna vallast pärit tellijale ei satu!
