Ekspressi test: lennukiga Saksamaal toidu järel käia tuleb odavam

Toidukaupade hullud hinnad Eestis muudavad Saksamaal lennukiga poes käimise mõttekaks.

Ma olen teel toidupoodi. Vanasti läksin kauplusse küll jalgsi, kuid viimasel ajal on kodupoed Solaris ja Stockmann muutunud minu jaoks liiga kalliks (vabandust, kuid mis hetkel hakkas näiteks pakk kõrvitsaseemneid maksma 1.84 eurot? Sel momendil, kui ma korraks kõrvale vaatasin ja külmletist jogurtit toomas käisin?). Kui olete üks neist, kelle palk on kärbetes vaid kahanenud, ei jää üle muud kui hakata käima odavamates kauplustes; sellistes, kuhu saamiseks tuleb võtta ette pikem sõit. Langetan ajalehe ning heidan pilgu aknast välja – lennuk hakkabki jõudma Gotlandi kohale. Arusaam sellest, kui odav on toit Euroopas, jõudis mulle kohale aprillis Barcelona supermercado’s, kust tarisin koju mõned pakid üheeurost veini ja 20 eurot maksva hiiglasliku suitsutatud seakintsu (sõrg otsas ja puha). Arusaam kinnistus kuu hiljem Londoni äärelinnakohvikus, kust ostsin 3 naela ja 50 penni eest – see on praeguse kursiga veidi vähem kui neli eurot – elu suurima ja maitsvaima portsjoni lihapallidega pennesid (parmesan ja maitseroheline hinna sees). Kahjuks on Suurbritannia ja Hispaania söögi soetamiseks pisut liiga kaugel, kuid Saksamaa jääb juba lähemale. Ryanairi otselend Tallinnast Bremenisse võtab aega alla kahe tunni ning tramm jõuab Lufthafen’i eest südalinna 11 minutiga. Säästuketi Lidl keskseim pood asub vaid mõnesaja sammu kaugusel Langenstrassel. Miks on Eestis toit nii kallis? Miks maksavad Saksa kliendid vähem, kui sealsed müüjaprouad on oma Eesti kassades istuvaist kolleegidest ilmselgelt paremini tasustatud? Kuidas majandavad Saksa poed end ära olukorras, kus sabad lühemad ja käive pealtnäha tagasihoidlikum? Mismoodi on võimalik, et odavaim nisujahu Bremeni kesklinnas maksab 25 senti, kuid Tallinna kesklinnas 2,36 korda rohkem ehk 59 senti? Tuleneb see müstilisest “suure turu” fenomenist või sellest, et poodnike esmased rahavajadused on Saksamaal ammu rahuldatud ning vurrud “õlitatud” (kui laenata Khaled Hosseini väljendit)?

Loe Krister Kivi seiklustest välis- ja kodumaistes toidupoodides paberlehest või artikli tasulisest versioonist.