Siesta on ühiskondlik kokkulepe. Siesta viitab tervele mõistusele. Inimene, mõtlev olend, peaks eelduste kohaselt oma aega sisustama mõistlikult. Mõistlik aja sisustamine võiks olla näiteks töö, kuna öeldakse ka, et töö tegi ahvist inimese. Kui aga tööl ei ole tööd teha, mida teeb siis arukas inimene? Kas ta saadab sõpradele pikki sisukaid kirju sellest, kuidas midagi ei ole teha? Kas ta logib end jututuppa või orkutisse ja loob seal kommuune: laiskus, minu vanad teksad, MACi kasutajad vms? Kellele seda vaja on? Võiks ju tobeda piinlemise asemel siestat pidada!

Ma võiksin ennast täiendada, näiteks erialakirjanduse lugemisega vms. Muidugi. Aga kas ma peaksin seda tegema kontoritoolil istudes või võiksin samal ajal hoopis pargipingil istuda, ühe käega raamatulehti keerata ja teisega tuvisid sööta?

Ma ei virise oma töö üle, mulle täitsa meeldib, aga ma ei saa ennast igal kevadel vabaks võtta ja sügisepoole uuesti ametisse astuda. Kuidagi tuleb ennast suvest läbi libistada, kuidagi tuleb endale välja nihverdada nii palju kontorivaba aega kui võimalik. Üks lahendus selleks on seaduslik siesta. Ega kellelgi pole keelatud siesta ajal tööd teha. Ega siesta pole puhkus. Siesta on siesta. Maha tagumikutunnid! Siesta lahendaks nn. tööhõredal perioodil paljud kriisid. Inimesed, kellel veel pole, otsiksid endale elu. Kellel juba on, need ei peaks töölt poole päeva pealt lahkudes välja mõtlema vabandusi: mul torud lekivad kodus vms. Siestat on vaja silmakirjalikkuse vähendamiseks ühiskonnas - kas saab olla midagi veel üllamat kui siesta?