Electroair leidis suure kliendi Kuubast
Tallinna Lennujaama taga – umbes
sealkandis, kust lennukid
oma hoovõttu alustavad – seisab
silmatorkavalt tänapäevane tootmishoone.
Siin valmivad elektroonikaseadmed
– aga mitte see pole kõige põnevam.
Vabriku ülakorrusele on ehitatud
midagi luksushotelli laadset, koos
sviitide, sauna, suure köögi ja hiiglasliku
teleriga lõõgastussaaliga.
Seina ääres seisab kapp parimate
Kuuba sigaritega.
Tere tulemast firmasse Electroair.
Ettevõte arendab, toodab, müüb ja
paigaldab peamiselt lennundusega
(aga ka energeetika ja mäetööstusega)
seotud elektriseadmeid: transformaatoreid,
sagedusmuundureid, alaldeid
jm. Kasutust leiavad need üldjuhul
lennujaamades, muu hulgas käivitatakse
nende abil lennukeid ja helikoptereid.
Tänavuse konkursi finalistidest on
Electroair üks kogenenumaid – asutatud
juba 2006. aastal, 35 töötajaga. Firma
on end teiste finalistidega võrreldes
ka hästi turule sisse söönud: mullune
käive küündis üle kahe miljoni euro.
Ja ligi pool käibest oli kasum!
Tänavu valmib tehases juba ligi 200
seadet ja müügikäive kasvab prognooside
järgi nelja miljonini.
Eesti-Vene kapitalil põhineva Electroairi
turundusjuht Deniss Gorlatšov
räägib, et Euroopa Liidus pidevalt kasvav
õhutranspordi maht ja tihe konkurents
lennunduses on teinud lennumasinate
hoolduse optimeerimise ja
kulude vähendamise üha olulisemaks.
Konkurente Electroairil küll jagub
– neid on isegi väikeses Eestis –, kuid
firma insenerid (kellest osa on tööta
nud Tallinnas endises Kalinini-nimelises
elektrotehnikatehases) on loonud igati
konkurentsivõimelised tooted. Need
töötavad hästi nii 45kraadises kuumuses
kui ka 45kraadises pakases. Komponendid
hangitakse tipptegijatelt, nagu
Schneider või ABB.
Oma eelisteks peab Electroair muuhulgas
toodete mõistlikku hinda ja tehnoloogilist
unikaalsust, milleni konkurendid
väidetavalt veel jõudnud pole:
Electroairi sagedusmuunduris on nimelt
võimalik kasutada alalis- ja vahelduvvoolu
paralleelselt. Samuti võimaldavad
firma tooted klientidel langetada
lennueelse hoolduse energiakulusid
ning vähendada mürasaastet
tiheasustatud piirkondade lennujaamades.
Gorlatšov ütleb, et kuna lennunduses
on kehtestatud täpsed tehnilised
standardid, siis tõeliselt uuenduslike
toodetega on turgu raske üllatada.
Seetõttu mängib suurt rolli klientidele
toodetega kaasa pakutav kvaliteetne,
paindlik ja kiire tehniline abi.
Väga kõva häälega Electroair oma
kundedest ei räägi. Avalikustatakse vaid,
et need on üldjuhul lennujaamades
maapealset teenindust pakkuvad firmad.
Järelikult jälgib firma tähelepanelikult,
kuidas lennujaamad sihtturgudel
arenevad ja millesse investeerivad.
Gorlatšovi väitel on firmal maail-
mas üle saja kliendi (ja mitte ainult tsiviilsektoris!):
Venemaal, Euroopa Liidus,
Türkmenistanis, Valgevenes jm.
Lääne-Euroopas on seadmeid tarnitud
Austriasse. Saksamaale on saadetud
tooteid tasuta testimiseks. Eestis tunneb
Electroair huvi ka Ämari lennuvälja
hangete vastu.
Samas väidab Gorlatšov, et firma
sihtturg on praktiliselt terve maailm.
Suure üllatusena on Electroairi üks
suuremaid ja salapärasemaid kliente
hoopis eksootilises saareriigis Kuubas.
Hirmus kahju, et seda kliendisuhet
firma lähemalt valgustada ei soovi.
