Eelmisel aastal pälvis Reinold parima naisnäitleja preemia Fajiri Rahvusvahelisel Teatrifestivalil Iraanis  lavastuses "Antigone". Sel aastal oli  Reinold Eesti Teatriliidu parima kõrvalosa nominent Tanja rollis lavastuses "Tühermaa" .  Ja nüüd, mõni päev tagasi pärjati Reinold  Marrakechi filmifestivali parima naisnäitleja auhinnaga rolli eest filmis „Seenelkäik“.  Ekspress tegi sissevaate ehk inter view Elina Reinoldi ellu

 “Seenelkäik” andis sulle rahvusvahelise tunnustuse, kuid ometi on olnud sul palju kahtlusi selle tööga?

Jah, ma võin teha neli lavastust, aga need ei saa eal nii suurt publikut või kõlapinda kui üks film. Kui sündis mu kolmas laps Jakop – lapse sünd lööb alati õhu puhtaks! – siis pärast Jakopi sündi mõtlesin, et hea küll, ma teen neli rolli ja kui ma siis ikka veel endas kahtlen, siis lõpetan selle tööga ära. Ma ei taha, et see töö piinab mind, väsitab, sest ma ei jõua enam kahelda endas ja mõelda, kas ma olen ikka piisavalt tubli. Ja nüüd ma loen – see “Seenelkäik” oli juba viies roll! Ja ma olen rahulik. Elu on olnud virvendav, usk endasse on kõikunud, kuid nüüd olen palju rahulikum.

Teater on ikkagi sinu ala?

Muidugi, sest see köidab mind väga. See on tohutult kütkestav töö. Näitlejameisterlikkus

on nagu kosmos, see ei saa kunagi valmis. Selles töös peab olema aus. See pole töö, mida saad teha peenutsedes, et käin mööda nööri… Või õigemini, käid küll mööda nööri, aga

pead julgema saltot teha ka siis, kui oled korduvalt kukkunud.

Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist