Elion pürib teleturu liidriks
Selle eesmärgi saavutamine näib lihtne, sest pooleteise aastaga edastab Elion telepilti juba enam kui 40 000 kliendile. Kiirus ja innovaatilisus, millega Eesti Telefoni järeltulija teleturgu hõivab, on peadpööritav ning lubab firmat nimetada maailma kõige kiiremini arenevaks digi-TV pakkujaks. Teisalt on tähelepanuväärne ka avatus, millega eestlased on digi-TV omaks võtnud.
Tänasele edule pandi nurgakivi neli aastat tagasi, Elioni kaubamärgi turuletulekuga. "Siis panime strateegia paika - me ei paku tooteid, vaid terviklahendusi," räägib Elioni juht Valdur Laid. "Pakume kõike, mida "torude" kaudu uudsete tehnoloogiatega saab pakkuda, nii eile, täna kui ka homme."
Laid kuulutab kvaliteetse teleteenuse võidukäiku Eestis. Soodsa pinnase Elioni digitaaltelevisiooni turuletulekuks mullu kevadel lõid mõned lihtsad eeldused.
Laid toob neist esile internetikasutuse kiire kasvu ning digi-TV võrguseadmete tehnoloogia võimsa arengu. Pealegi on Elionil ajaloolistest Eesti Telefoni aegadest suhteliselt hästi üles ehitatud lühikeste ja kvaliteetsete liinidega kaablivõrk, mis võimaldab firmal peagi ilma väga suurte lisakulutusteta digitaalset telepilti edastada enam kui 400 000 majapidamisele.
Mõned loogilised eeldused digi-TV võidukäiguks olid veel. Tasuta ja katuseantenniga näeb analoog-telepilti Eestis kuni 2012. aastani. Seejärel saab siin vaadata vaid digitaaltelevisiooni ning analoogantenni võib vanaraua kokkuostu viia. Soome läks digi-TV-le üle juba tänavu septembri alguses.
Tulevik toob seega "maksuliste" televaatajate arvu kasvu, uusi kliente saavad kõik, kes suudavad pakkuda kvaliteetset pilti. Lähiaastatel vahetavad paljud oma vanad telerid uute ning järjest odavnevate LCD- ja plasmatelerite vastu. Sellise teleri omanik ei taha vaadata sahisevat pilti, vaid võtab digi-TV või mõne muu kvaliteetset telepilti pakkuva teenuse.
Elioni kiire edu võtmena märgib Laid ka seda, et kaabeltelevisioonifirmad on olnud laisad ning pakkunud teenust vaid seal, kus see on neile mugav - kortermajades. "Maksujõuline publik eramute rajoonides, näiteks Nõmmel, Kakumäel ja Viimsis, on jäänud korraliku teleteenuseta," tõdeb ta.
Elion tõi digi-TV turule ajal, kui maailmas oli see oma kiire arengu alguses. Teenuse kvaliteedi kontrollimiseks pidas Elion oluliseks seda, et telepilti ei ostetud mitte sisse, vaid suudeti signaal ise maha võtta. Teenuse kiireks arenguks lõi firma ise digi-TV tarkvara, kuigi sedagi saanuks sisse osta.
Läinud aasta kevadel oli digi-TV maailmas suuresti alles oma võidukäigu alguses. Euroopa suurtest telekomifirmadest olid teenusega turul vähesed, näiteks France Telecom ja Belgacom. Elioni Rootsi emafirma TeliaSonera jõudis teenusega turule samuti Elionist varem, juba 2005. aasta alguses, kuid suutis aastaga saada vaid tuhat klienti. Seega hõivas Elion teleturgu teistest "rahvuslikest" operaatoritest suhtarvudes märksa kiiremini. "Mõtlesime, et rootslastest oleme ikka paremad, ning seadsime endale eesmärgiks 2006. aasta lõpuks saada 7000-8000 klienti. Tegelikult oli meil aasta lõpuks 28 000 klienti," räägib Laid, imestades kiiruse üle, millega Eestis teenus omaks võeti.
Kiirele kliendibaasi kasvule aitas kaasa agressiivne reklaam, milles pakuti digi-TV vaatamiseks vajalikke seadmeid ehk digiboksi kaheaastase lepingu sõlmimisel tasuta.
Elioni teleteenuste turuosa Eestis on praegu kümme protsenti ja see number kasvab konkurentidest, kellest p eamised on Starman, STV ja Viasat, palju kiiremini. Nendest, kes maksavad televiisori vaatamise eest, on 25-30 protsenti Elioni kliendid.
Eduloosse tekkisid möödunud sügisel aga mõrad, sest Elioni digi-TV paljudel klientidel ei toiminud. Pilt hakkis ja virvendas või kadus hoopis, firma sai kõva kriitikat ning nördinud kliendid ummistasid Elioni klienditeeninduse telefonid.
Probleeme põhjustasid Elionile tarnitud praakseadmed, mida allhanke korras kusagil vaesemas riigis toodeti. "Seadmed olid vigased, ent sellest aru saamiseks kulus tarnijal kahetsusväärselt kaks-kolm kuud," meenutab Laid. Tarnijaks oli ajakirjanduse andmetel Nokia.
Laid hindab toonast olukorda firma jaoks kriitiliseks. Maine kannatas, sest kvaliteetne teenus oli Elioni üks põhisõnumeid. Positiivne oli Laidi sõnul aga see, et kliendid uskusid: Elion saab asja korda.
Ning asjad saidki aasta lõpuks korda. Tänaseks on Elion ka suhted Nokiaga ära klaarinud.
Edasi vaatab Elion vaid tulevikku. Tänavu suvel käivitati digi-TV videolaenutuse teenus, kust on kolme kuuga laenutatud filme ja saateid enam kui 50 000 korral. Praegu laenutavad inimesed ligi 500 korda päevas. "Digilaenutuse sisu on alguseks väga hea, aga täieneb veel. Sealt saab näiteks koju karaoke, korralik valik on ka ETV kultuuripärandist, palju Eesti filme, Hollywoodi kassahitte..." räägib Laid. Seejuures toimib laenutus lihtsalt paari nupuvajutusega telekapuldil.
Digi-TV laenutusega läheb Elion tema sõnul traditsioonilisi ärimudeleid murdma. Väärtfilmide laenutus eeldab kokkuleppeid filmikompaniidega, mis ei sünni kergelt. Filmistuudiote jaoks on telekomifirmad täiesti uued partnerid. Siiani on ju filmilevi käinud rada, kus kõigepealt jõuab teos kinno, siis kaabeltelevisiooni ning lõpuks DVDna tavapärasesse videolaenutusse.
"Me pole veel saanud kaubale näiteks Sony, TimeWarneri ega Disneyga. Aga mitte seetõttu, et oleksime laisad ja lollid, vaid me ei ole saavutanud normaalset kokkulepet. See on nende jaoks uus maailm," selgitab Laid.
Kuhu digi-TV ja multimeedia areng tulevikus jõuab, on suuresti fantaasia küsimus. Laid arvab, et telekas saab koduse multimeediaelu ja meelelahutuse keskpunktiks. Sügisest käivitab Elion uuenduse, mille tulemusena saab televisiooni kaudu sõpradega videoid ja fotosid jagada.
"Pole kaugel aeg, kus kliendid saavad kodus teleri ees, pult käes, miljonimängu mängida või siis teleriekraanilt helistaja otsepildiga telefonikõnesid vastu võtta," fantaseerib ta.
Mitmesugused terviklahendused moodustavad Elioni tuludest praegu juba üle poole.
Telefonisideteenuse osa, mis veel kuus aastat tagasi moodustas firma käibest 90 protsenti, on tänaseks kahanenud 40 protsendini.
Elioni nõrkuseks pean pärandit, mille firma sai kaasa suurelt fikssidevõrku haldavalt organisatsioonilt Eesti Telefon. Elioni plussiks on aga see, et firma andis endale oma nõrkustest aru ning suutis erinevalt paljudest teistest endistest monopoolsetest telekomifirmadest kenasti IT-turule minna ja aktiivselt andmesideturgu võita. Seda olukorras, kus rahvusvaheliste kõneteenuste hinnad lähenevad nullile. Sealt edasi on edukalt mindud tele-, multimeedia- ja muude elektrooniliste sisuteenuste turule. Need on teenused, mille eest makstakse, ja see on Elioni tugev trump. Paar aastat tagasi oleksin oodanud Elionilt, et TeliaSonera kontsern annab talle vabama voli liikuda oma kogemuste baasilt teistele turgudele, aidates kaasa arengule Lätis ja Leedus ning Venemaal. Elionil oli ja on ka praegu selleks sisemist võimekust, kogemusi ja pealehakkamist. Aga takistuseks on kontsernipoliitika. Tulevikus saab Elioni eeliseks see, et nad näiteks teatavad 2008. aastal, et kogu sisu, mis televisioonieetrisse paisatakse – uudised, filmid, kontserdid, muud saated –, saab klient nende teenusega vaadata tagantjärele mis tahes ajahetkel. Selliseks asjaks on neil olemas nii infrastruktuur kui ka kompetents.
Martinson: tahan palju “jämedat toru” hea hinna eest
Elion on muu maailma telekomidega võrreldes esirinnas, üks kõige kiiremini uusi asju vastu võtvaid firmasid. Alates sellest, millised on nende teenuste hinnad ning milline on teenuse kvaliteet, lõpetades lairiba- ja IPTV-lahendustega. Eesti on nende lahenduste osas maailmas üks eesrindlikumaid riike ja Elion on andnud selleks suure panuse. Soovitan Elionil tulevikuski olla sama tubli, jälgida kõike maailma telekomimaastikul toimuvat ja suuta trendidele kiiresti reageerida. Kogu kommunikatsioon muutub IP-põhiseks, netikiirused kasvavad. Mul on täna kodus 12 Mbit internet ja see on päris vinge, aga paari-kolme aasta pärast võib-olla tahan juba 20–30 Mbit kiirust. Sest võib-olla tahan näiteks neljas toas nelja eri IPTV telekanalit vaadata ja teha veel arvutiga tööd. Ehk siis on mul vaja palju “jämedat toru” hea hinna eest.
