Laid kuulutab kvaliteetse
teleteenuse võidukäiku Eestis. Soodsa pinnase Elioni
digitaaltelevisiooni turuletulekuks mullu kevadel lõid mõned
lihtsad eeldused.

Laid toob neist esile internetikasutuse kiire
kasvu ning digi-TV võrguseadmete tehnoloogia võimsa arengu.
Pealegi on Elionil ajaloolistest Eesti Telefoni aegadest suhteliselt hästi
üles ehitatud lühikeste ja kvaliteetsete liinidega kaablivõrk,
mis võimaldab firmal peagi ilma väga suurte lisakulutusteta
digitaalset telepilti edastada enam kui 400 000 majapidamisele.

Mõned loogilised eeldused digi-TV võidukäiguks olid veel.
Tasuta ja katuseantenniga näeb analoog-telepilti Eestis kuni 2012.
aastani. Seejärel saab siin vaadata vaid digitaaltelevisiooni ning
analoogantenni võib vanaraua kokkuostu viia. Soome läks digi-TV-le
üle juba tänavu septembri alguses.

Tulevik toob seega
“maksuliste” televaatajate arvu kasvu, uusi kliente saavad
kõik, kes suudavad pakkuda kvaliteetset pilti. Lähiaastatel
vahetavad paljud oma vanad telerid uute ning järjest odavnevate LCD- ja
plasmatelerite vastu. Sellise teleri omanik ei taha vaadata sahisevat pilti,
vaid võtab digi-TV või mõne muu kvaliteetset telepilti
pakkuva teenuse.

Elioni kiire edu võtmena märgib Laid
ka seda, et kaabeltelevisioonifirmad on olnud laisad ning pakkunud teenust vaid
seal, kus see on neile mugav – kortermajades. “Maksujõuline
publik eramute rajoonides, näiteks Nõmmel, Kakumäel ja
Viimsis, on jäänud korraliku teleteenuseta,” tõdeb ta.

Elion tõi digi-TV turule ajal, kui maailmas oli see oma
kiire arengu alguses. Teenuse kvaliteedi kontrollimiseks pidas Elion oluliseks
seda, et telepilti ei ostetud mitte sisse, vaid suudeti signaal ise maha
võtta. Teenuse kiireks arenguks lõi firma ise digi-TV tarkvara,
kuigi sedagi saanuks sisse osta.

Läinud aasta kevadel oli
digi-TV maailmas suuresti alles oma võidukäigu alguses. Euroopa
suurtest telekomifirmadest olid teenusega turul vähesed, näiteks
France Telecom ja Belgacom. Elioni Rootsi emafirma TeliaSonera jõudis
teenusega turule samuti Elionist varem, juba 2005. aasta alguses, kuid suutis
aastaga saada vaid tuhat klienti. Seega hõivas Elion teleturgu teistest
“rahvuslikest” operaatoritest suhtarvudes märksa kiiremini.
“Mõtlesime, et rootslastest oleme ikka paremad, ning seadsime
endale eesmärgiks 2006. aasta lõpuks saada 7000–8000 klienti.
Tegelikult oli meil aasta lõpuks 28 000 klienti,”
räägib Laid, imestades kiiruse üle, millega Eestis teenus omaks
võeti.

Kiirele kliendibaasi kasvule aitas kaasa agressiivne
reklaam, milles pakuti digi-TV vaatamiseks vajalikke seadmeid ehk digiboksi
kaheaastase lepingu sõlmimisel tasuta.

Elioni teleteenuste
turuosa Eestis on praegu kümme protsenti ja see number kasvab
konkurentidest, kellest p
eamised on Starman, STV ja Viasat, palju kiiremini. Nendest, kes maksavad
televiisori vaatamise eest, on 25–30 protsenti Elioni kliendid.

Eduloosse tekkisid möödunud sügisel aga mõrad, sest
Elioni digi-TV paljudel klientidel ei toiminud. Pilt hakkis ja virvendas
või kadus hoopis, firma sai kõva kriitikat ning nördinud
kliendid ummistasid Elioni klienditeeninduse telefonid.

Probleeme
põhjustasid Elionile tarnitud praakseadmed, mida allhanke korras kusagil
vaesemas riigis toodeti. “Seadmed olid vigased, ent sellest aru saamiseks
kulus tarnijal kahetsusväärselt kaks-kolm kuud,” meenutab Laid.
Tarnijaks oli ajakirjanduse andmetel Nokia.  

Laid hindab
toonast olukorda firma jaoks kriitiliseks. Maine kannatas, sest kvaliteetne
teenus oli Elioni üks põhisõnumeid. Positiivne oli Laidi
sõnul aga see, et kliendid uskusid: Elion saab asja korda.

Ning asjad saidki aasta lõpuks korda. Tänaseks on Elion ka suhted
Nokiaga ära klaarinud.

Edasi vaatab Elion vaid tulevikku.
Tänavu suvel käivitati digi-TV videolaenutuse teenus, kust on kolme
kuuga laenutatud filme ja saateid enam kui 50 000 korral. Praegu
laenutavad inimesed ligi 500 korda päevas. “Digilaenutuse sisu on
alguseks väga hea, aga täieneb veel. Sealt saab näiteks koju
karaoke, korralik valik on ka ETV kultuuripärandist, palju Eesti filme,
Hollywoodi kassahitte...” räägib Laid. Seejuures toimib
laenutus lihtsalt paari nupuvajutusega telekapuldil.
Digi-TV
laenutusega
läheb Elion tema sõnul traditsioonilisi
ärimudeleid murdma. Väärtfilmide laenutus eeldab kokkuleppeid
filmikompaniidega, mis ei sünni kergelt. Filmistuudiote jaoks on
telekomifirmad täiesti uued partnerid. Siiani on ju filmilevi käinud
rada, kus kõigepealt jõuab teos kinno, siis kaabeltelevisiooni
ning lõpuks DVDna tavapärasesse videolaenutusse.

“Me pole veel saanud kaubale näiteks Sony, TimeWarneri ega
Disneyga. Aga mitte seetõttu, et oleksime laisad ja lollid, vaid me ei
ole saavutanud normaalset kokkulepet. See on nende jaoks uus maailm,”
selgitab Laid.

Kuhu digi-TV ja multimeedia areng tulevikus
jõuab, on suuresti fantaasia küsimus. Laid arvab, et telekas saab
koduse multimeediaelu ja meelelahutuse keskpunktiks. Sügisest
käivitab Elion uuenduse, mille tulemusena saab televisiooni kaudu
sõpradega videoid ja fotosid jagada.

“Pole kaugel aeg,
kus kliendid saavad kodus teleri ees, pult käes, miljonimängu
mängida või siis teleriekraanilt helistaja otsepildiga
telefonikõnesid vastu võtta,” fantaseerib ta.

Mitmesugused terviklahendused moodustavad Elioni tuludest praegu juba
üle poole.

Telefonisideteenuse osa, mis veel kuus aastat
tagasi moodustas firma käibest 90 protsenti, on tänaseks kahanenud 40
protsendini.

 src="http://paber.ekspress.ee/gfx/lood/13/rak.jpg" />

align="left">

Viik: Elion võinuks Eestist välja laieneda

Elioni nõrkuseks pean pärandit, mille firma sai kaasa suurelt fikssidevõrku haldavalt organisat­sioonilt Eesti Telefon. Elioni plussiks on aga see, et firma andis endale oma nõrkustest aru ning suutis eri­nevalt paljudest teis­test endistest monopoolsetest telekomifirmadest kenasti IT-turule minna ja aktiivselt andmesideturgu võita. Seda olukorras, kus rahvusvaheliste kõneteenuste hinnad lähenevad nullile. Sealt edasi on edukalt mindud tele-, multimeedia- ja muude elektrooniliste sisuteenuste turule. Need on teenused, mille eest makstakse, ja see on Elioni tugev trump.
Paar aastat tagasi oleksin oodanud Elionilt, et TeliaSonera kontsern annab talle vabama voli liikuda oma kogemuste baasilt teistele turgudele, aidates kaasa arengule Lätis ja Leedus ning Venemaal. Elionil oli ja on ka praegu selleks sisemist võimekust, kogemusi ja pealehakkamist. Aga takistuseks on kontsernipoliitika.
Tulevikus saab Elioni eeliseks see, et nad näiteks teatavad 2008. aastal, et kogu sisu, mis televisioonieetrisse paisatakse – uudised, filmid, kontserdid, muud saated –, saab klient nende teenusega vaadata tagantjärele mis tahes ajahetkel. Selliseks asjaks on neil olemas nii infrastruktuur kui ka kompetents.

 

Martinson: tahan palju “jämedat toru” hea hinna eest 

Elion on muu maailma telekomidega võrreldes esirinnas, üks kõige kiiremini uusi asju vastu võtvaid firmasid. Alates sellest, millised on nende teenuste hinnad ning milline on teenuse kvaliteet, lõpetades lairiba- ja IPTV-lahendustega. Eesti on nende lahenduste osas maailmas üks eesrindlikumaid riike ja Elion on andnud selleks suure panuse.
Soovitan Elionil tulevikuski olla sama tubli, jälgida kõike maailma telekomimaastikul toimuvat ja suuta trendidele kiiresti reageerida.
Kogu kommunikatsioon muutub IP-põhiseks, netikiirused kasvavad. Mul on täna kodus 12 Mbit internet ja see on päris vinge, aga paari-kolme aasta pärast võib-olla tahan juba 20–30 Mbit kiirust. Sest võib-olla tahan näiteks neljas toas nelja eri IPTV telekanalit vaadata ja teha veel arvutiga tööd. Ehk siis on mul vaja palju “jämedat toru” hea hinna eest.