Ta näeb välja just selline, nagu ma üht Soome vana kooli džentlemeni ette kujutasin: valgekskahvatunud juuksed, vaikne ja värisev hääl, kuulates kergelt vestluspartneri poole küünitav kehahoiak. Tiitlid „emeriitprofessor“ ja „dotsent“ sobivad Tatu Vanhaneniga (82) kokku sama hästi kui tema pruunikirju lips ja kahvaturoosa särk ning ka see, et härra Vanhaneni poeg on Soome ekspeaminister Matti Vanhanen, täiesti piltisobitatav. Kuid et Soome Keskriminaalpolitsei 2004. aastal taolist vanahärrat rassismi õhutamises kahtlustas, tundub mõeldamatu. Ometi juhtus just nii: skandaali vallandas Helsingin Sanomate kuulisas ilmunud intervjuu, milles Tatu Vanhanen leidis muuhulgas, et Aafrika riikidele oleks kasulik, kui sealsetes ühiskondades saaks juhtivad rollid võimalikult suur hulk ameeriklasi, eurooplasi ja aasialasi. Väite aluseks polnud miski muu kui numbrid: raamatus „IQ & The Global Inequality“, mille Vanhanen avaldas koos oma kauaaegse teaduspartneri, Ulsteri ülikooli emeriitprofessor Richard Lynniga 2006. aastal (nende esimene teos samast sarjast „IQ and The Wealth of Nations ilmus 2002) on ära toodud 192 riigi keskmine IQ maade kaupa. Venemaal on IQ näitaja 97, Soomes ja Eestis 99 ning Suurbritannias 100, kuid Zambias 71, Zimbabwes 66 ja Ekvatoriaal-Guineas koguni 59 (viimase riigi tulemusi on vahepeal veidike korrigeeritud, tunnistab Vanhanen – uutel andmetel on sealseks keskmiseks IQ-ks 64). See, miks inimkonna hälliks olevas Aafrikas IQ-teste tehes sageli nii kesiseid tulemusi saadakse, on teadusmaailma kaua intrigeerinud. Vanhanen usub, et kui inimesed 50 000 - 60 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändama hakkasid, hakkas kasvama ka nende IQ. „Muutuv ümbruskond ja eeskätt külmem kliima olid keerulised väljakutsed, mis jätsid evolutsiooni käigus ellu ainult kõige arukamad,“ ütleb ta. Krister Kivi tegi vanahärraga intervjuu.
« Avalehele 15 Kommentaari