Elu kingiks

Kui teid ei saa päästa enam meditsiin ega ime, võite imet teha teie ise ja päästa teise inimese elu. Võib juhtuda, et päästetakse teid.

2002. aastast kehtiv Elundite ja kudede siirdamise seadus ütleb, et juhul kui inimene pole elu ajal keelanud oma organite ja kudede kasutamist pärast surma siirdamiseks, loetakse see nõusolekuks. Tõsi, kõik meie arstid, kes elundite ja kudede siirdamisega tegelevad, kinnitavad üksmeelselt, et alati küsitakse nõusolek lähisugulastelt.

Etteruttavalt mainin, et organeid osta pole võimalik ning igasugune äri organitega on keelatud ning karistatav nii meil kui ka mujal. Samuti ei ole võimalik rahapakk näpus sõita kuhugi teise riiki ja osta sealt vajalik meditsiiniline teenus. Iga riigi meedikud tegelevad oma riigi siirdamistega. Tõsi, tehakse rahvusvahelist teaduslikku koostööd ja mõnikord ka organvahetust.

Vaataks alljärgnevalt lähemalt kolme Eestis läbiviidavat siirdamistüüpi.

Sarvkesta siirdamine

Silma sarvkesta siirdamine võib paljudele pimedaks jäänud inimestele anda tagasi nägemise.

Siirdamiseks saab kasutada ka päris surnud inimese sarvkesta 24 tunni jooksul peale surma saabumist. Doonori sarvkest konserveeritakse spetsiaalsetes lahustes ja seda võib kasutada kuni 14 päeva jooksul, sõltuvalt säilitusmeetodist.

Silma sarveksta siirdamisi tehakse Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. Nii Tartus kui ka Tallinnas siirdavad kaks arsti. AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku juhataja dr Artur Kletti sõnul suudavad Eesti arstid kõik hädavajalikud haiged opereerida. Operatsioonide eelisjärjekorras on need inimesed, kes on mõlemast silmast pimedad. Kui 2004. aastal siirdati silma sarvkesta 30 juhul, siis tänavu on opereeritud juba 44 korral.

Maksa siirdamine

Eestis on tehtud neli maksa siirdamist. Esimene neist 1999. aasta jaanuaris ja viimane tänavu augusti alul. Kolmanda ja neljanda operatsiooni vahele jäi ligi neli aastat. Kui esimesed kaks siirdatud maksaga patsienti ei elanud kaua, siis kolmas, 2001. aastal opereeritud meesterahvas on ka praegu hea tervise juures. Augusti algul opereeritud naispatsient paraneb doktor Toomas Väli sõnul kenasti.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna juhataja dr Toomas Väli on juhtinud kõiki nelja Eesti maksasiirdamist.

Läti arstid ei ole maksa siirdamisoperatsioone teinud, Leedus on tehtud üheksa operatsiooni, millede patsientidest kolm on elus. Erinevalt Leedu praktikast, kus kirurgid ainult opereerivad, praktiseeritakse meil Põhjamaade traditsiooni – operatsiooni teostanud kirurg jälgib patsienti ka raviperioodil.

Doktor Väli on pahane Haigekassa rahastamissüsteemile, mille hinnakiri ei vasta operatsiooni (ja järelravi) tegelikule maksumusele ning mis toob kaasa suure hulga paberitööd. Pealegi ei ole meie kirurgidel rahapuuduse tõttu piisavalt võimalust ka tavaopersatsioone teha, aga kirurgi käsi vajab pidevat harjutamist, et olla tippvormis. 

Hoolimata probleemidest tegelevad Tartu arstid maksa siirdamise küsimustega edasi. Päevakorras on doonormaksa poolitamise tehnoloogia, sest palju on maksa siirdamist vajavaid väikelapsi, kellele pole kusagilt võtta sobivat doonormaksa ja kelle ainus elulootus on ikkagi ainult maksasiirdamine.

Neeru siirdamine

Esimene neer siirati Eestis 1968. aastal, neli aastat pärast maailma esimest samasugust lõikust. Kui vahemikus 1968-1995 tehti Eestis kokku 220 neerusiirdamist, siis aastast 1996 kuni praeguse hetkeni on neid tehtud kokku 409. Tänavu on tehtud juba 48 neerusiirdamist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogiaosakonna juhataja doktor Madis Ilmoja on inimene, kelle jälgimisel on enim Eesti siirdatud neeruga patsiente. Tema sõnul on neerusiirdamised Eestis kvaliteedilt võrreldavad Põhjamaadega. Meil siirdatud neerudest funktsioneerib aasta pärast siirdamist umbes 90 protsenti, maailma üheks parimaks peetud Helsingi kliiniku tulemus on 92-93 protsenti. Eestis on praegu 290 toimiiva neerusiirikuga patsienti.

Võrreldes Lätiga tehakse meil neerusiirdamisi peaaegu sama palju (arvestades siirdamiste hulka miljoni elaniku kohta), Leedus on neid tunduvalt vähem.

Dr Ilmoja selgitab, et on levinud väärarusaam mingist siirdamise järjekorrast. On ooteleht, kus on pidevalt umbkaudu 30-40 uut neeru ootavat patsienti. Ootelehel on patsiendid vereguppide kaupa. Kui tekib doonorneer, siis vaadatakse sobivast rühmast kaks kõige enam sobivat (veregrupi ja koeproovide poolest) patsienti, keda siis ka koheselt opereeritakse. Kaks, sest tavaliselt saab ajusurmas doonorilt kaks neeru, siirdatakse aga igale patsiendile vaid üks.

Dr Ilmoja sõnul on ootelehel oleval patsiendil lootust uuele neerule ajavahemikus üks kuni 34 kuud. Keskmine ooteaeg jääb kaheksa ja üheksa kuu vahele.

Doktor Aleksander Lõhmus, Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloog on üks kolmest arstist, kes Eestis neerusiirdamist teevad. Aleksander Lõhmuse sõnul ei ole olukord neerusiirdamiste osas halb, eriti arvestades tänavust aastat, aga alati võiks paremini olla. Meil ei ole võimalik kasutada kõiki uuemaid immunosupressiivseid preparaate, mis võimaldaksid raskematel juhtudel rakendada alternatiivseid raviskeeme ja sellega organ päästa.

Doonorikaart ja vaba tahe

Esimesed nn doonorikaardid, mis praegugi kehtivad, anti välja 1997. aastal. Need on kaardid, mida täites inimene annab teada oma vabast tahtest lubada tema elundeid ja kudesid kasutada doonorluseks. Seda muidugi alles pärast ajusurma. Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu sekretär Evelin Arak ütleb, et uued doonorkaardid tulevad peagi.

Samas piisab tegelikult ka sellest, et mõeldes elu ja surma üle mõtleks igaüks enesele selgeks oma seisukoha: kas mina tahaksin, et minu organid/koed aitavad kedagi teist, kui nad mind enam aidata ei saa, või käib see vastu minu põhimõtetele. Selle teadmise võiks selgelt, üheselt mõistetavalt ja kõva häälega ka oma lähimatele teada anda.

Milliseid organeid ja kudesid saab siirdada?

1. Silma sarvkest *
2. Nahk  
3. Kopsud
4. Süda
5. Südameklapid ja kõõlused
6. Maks
7. Luuüdi
8. Kõhred ja sidekude
9. Veresooned
10. Neerud
11. Kõhunääre
12. Sooled

Üks inimene saaks ideaaljuhul aidata 100 ligimest

* Paksemas kirjas on doonororganite ja –kudedega Eestis tehtavad operatsioonid.

Fakte siirdamise ajaloost

1906 – esimene sarvkesta siirdamine (dr Edward Zirm).

1954 – esimene õnnestunud elusdoonoriga neerusiirdamine (doonor ja retsipient oldi ühemunakaksikud).

1962 – esimene õnnestunud neeru siirdamine (doonoriks surnud isik).

1963 – esimene maksa siirdamine.

1967 – esimene südame siirdamine. Retsipient elas pärast siirdamist 19 kuud.

1967 – esimene õnnestunud kõhunäärme siirdamine.

1981 – esimene südame ja kopsude kompleksne siirdamine.

1982 – esimene kunstsüdame siirdamine.

1984 – esimene looma organi siirdamine imikule. Beebi Fae sai endale paaviani

südame ja elas pärast operatsiooni 21 päeva.

1990 – kopsu siirdamine tsüstilise fibroosi raviks.

1991 – esimene osalise kopsusiirdamise katse.

1991 – esimene õnnestunud peensoole siirdamine.

Allikas: California Transplant Donor Network