Håkan Bergmark on vastuoluline kuju ja Ekspresski ei suuda tema väidete vettpidavust tõestada. Rootsi meedias on kirjutatud, et pole ühtki märki, mis kinnitaks tema teenistust Rootsi mereväes. Saksa laevatootja Meyer Werfti uurimiskomisjoni raporti tarbeks tehtud intervjuu aga kinnitab tema mereväelase tausta. Samas intervjuus seatakse kahtluse alla, kas ta siiski ise sukeldujate seas oli, sest eksperdid oodanuks temalt detailsemaid kirjeldusi. Kriitika kõrval märgitakse, et Bergmark võis siiski kirjeldatud sukeldumist vähemalt videost näha. Ta võis olla näiteks varusukelduja ning jälgida asjade käiku monitoridelt.

Lugu, mida ta räägib Ekspressile, on kajastanud ja kontrollida püüdnud ka saksa ajakirjanik Jutta Rabe. Tugevaimaks tõendiks on Bergmarki sukeldumispäevik, kus on kirjas, et ta 1994. aasta oktoobris Läänemeres 80 meetri sügavusele sukeldus. Päeviku sissekande tegi väidetav sukeldumisekspeditsiooni juht ja seda fakti kinnitas Rabe tellitud käekirjaekspertiis. Rootsi riigi jaoks aga poleks Bergmarki justkui olemas. Võimud pole kordagi tema väiteid kommenteerinud.

Olin sõjaväelasena Rootsi mereväe tuukrigrupi liige. 1994. aastal olin reservis, meid kutsuti välja mõni päev pärast õnnetust, 3. või 4. oktoobril. Ettevõtmine oli ülimalt salajane ja mitteametlik. Töö tellija oli MUST ehk Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistus. Sukeldusime koos paarilisega laeva esiosa juurde. Nägime üsna kiiresti, et visiiri polnud, aga ramp oli peaaegu suletud. Rambi ja kere vahel oli pisut ruumi, et mahtus taskulambi valgust sisse näitama, mitte rohkem

Avalehele
415 Kommentaari
Loe veel: