Endise politseidirektori kõrge kukkumine

"Aitab Eesti kliimast, pensioni veedan Hispaanias!" ütleb endine politseijuht Harry Tuul. Ametiredelil kõrgelt kukkunud Eesti politsei üks loojatest Harry Tuul (57) valmistab ette uut elu ja õpib hispaania keelt.

„Eestis on ju igal alal nii, et visatakse ära inimesi."

Endine politseijuht Harry Tuul naerab laialt. Ta ei ole võrreldes oma eelmisest sajandist tuttava ametliku paraadfotoga - tume juuksepahmaks ja muhe vunts - suurt muutunud. Kui, siis ehk hallitriibulisemaks. Ja vormi ei ole. Paguneid pole näha. Ja relvagi mitte.

„Tahate öelda, et teid on visatud siia?"

„Ei, ei," tõrjub Tuul kiirelt, „mina olen ju vabatahtlikult siin. Aga üldjuhul Eestis tehakse inimestega nii. Mul pole viga midagi. Mul pole ühtegi alluvat näiteks."

Endise kõrge politseiametniku Tuule viimast lauset - ei ole ühtegi alluvat - võiks tõlkida „kõrgelt kukkumiseks". Kotkaristi ordeni ja Soome riigi kullatud teeneteristi kavaleri Tuule töökoht asub sügavas Koplis mere ääres, tõkkepuu taga, mida Tuul tuleb ise puldiga avama.

Oma kabinetis politsei- ja piirivalveameti logistikabüroos tegeleb Tuul asitõendite ja konfiskeeritud kraamiga üle Eesti. Tuule roll võrreldes kunagiste aegadega on kurioosselt tagasihoidlik, kuid mees ei põe. Tal on käsil suur unistus, mis lõhnab tumekollaste küpsete aprikooside ja suve järgi. Selle teostamiseks läks Tuul algatuseks keeltekooli. Hispaania keelt õppima.