Energeetika lähitulevik
tuuleenergiat
Austriaalia ja Tasmaania vahelises Bassi
väinas asub King Islandi saar. Saarel on leitud uudne lahendus
probleemile, kuidas salvestada tuuleenergiat ja kasutada seda siis, kui vaja.
King Island pole ühendatud suuremate elektrivõrkudega.
Lisaks oma pisikesele tuulepargile on saarel pikka aega elektrit toodetud
diiselgeneraatoritega. Nii oli see kuni 2003. aastani, mil kohalik firma
installeeris hiiglasliku taaslaetava akusüsteemi, et tuuleenergiat
võimalikult vähe raisku läheks, kirjutas New Scientist.
Tugeva tuule korral toodab tuulepark rohkem elektrit kui saarel vaja.
Ülejääk salvestatakse akumulaatorisse, et seda saaks kasutada
nõrga tuulega päevadel, mil tuuleturbiinide toodang on
väiksem.
Akud tuuleparkide juures keemilisel kujul energia
salvestamiseks pole iseenesest midagi uut.
Juba mitu aastat on nii
kasutatud pliihappeakusid, kus energiat salvestavad kemikaalid paiknevad aku
sees. New Islandi süsteemi puhul pumbatakse energiarikkad kemikaalid ehk
elektrolüüdid akust välja ning hoitakse neid spetsiaalsetes
säilitusmahutites. Nii saab akus kasutada värskeid kemikaale, et
energiat täiendavalt salvestada. Elektri taastootmiseks
pööratakse kogu protsess lihtsalt ümber.
Rohkem
energiat lihtsalt ja ilma suuremate kulutusteta saab seega nii, et kasutatakse
suuremat hulka kemikaale ning suuremaid säilitusmahuteid.
Elektrienergiat pole seni osatud kasutada nii nagu näiteks sütt
või naftat – hoiustada suveperioodil, et kasutada seda suurema
nõudluse rahuldamiseks talvel. Nõudluse muutudes peavad
elektritootjad korrigeerima ka tootmismahtu. Eriti problemaatiline on
nõudluse ja pakkumise klapitamine taastuvate energiaallikate puhul. Tuul
ei puhu alati siis, kui seda on vaja. Sellele peab alati olema mingi kindel
alternatiiv.
Võimalus efektiivselt taastuvenergiat
salvestada, nagu New Islandil, võib anda tuuleenergiale uue hingamise.
Akusüsteem on New Islandil vähendanud diislitarbimist
poole võrra. Nii pole mitte ainult kokku hoitud raha, vaid on
vähendatud ka süsinikdioksiidi emissiooni umbes 2000 tonni
võrra igal aastal.
Kanadas valmis päikeseenergia
ja maasoojuse kombijaam
Kanadas töötatakse
välja ühtaegu maasoojust ja päikeseenergiat kasutavat
elektrijaama, mille üks eeliseid on jaama suurem vahemaa tarbijatest ning
parem keskkonnasäästlikkus.
Maailmas on mitmeid
taastuvaid energiaressursse – päikeseenergia, tuuleenergia,
hüdroenergia, biokütus ja maasoojus. Kõigil neil on oma
eelised ja puudused, enamikul oma kasutuspiirangud, kirjutab veebiajakiri The
Future of Things.
Lääne-Kanadas elav
IT-analüütik Robert Rohatensky, kelle vanemad on kohalikud farmerid,
otsis alternatiive kallinevatele fossiilsetele kütustele. Ta
mõistis, et tuuliku võib elektritootmiseks püsti panna
küll rannikuäärsetel aladel, aga see ei sobi eriti hästi
sisemaale, kus tema elab. Uurides mitmesuguseid alternatiivse energiatootmise
võimalusi, jõudis ta järeldusele, et tema piirkonda ei sobi
neist hästi ükski. Mullu augustis hakkas ta välja
töötama lahendust, mis ühendaks mitut taastuvat energiaallikat,
peamiselt päikeseenergiat ja maasoojust.
Rohatensky ja tema
tuttavate inseneride loodud uus 11–53 MW võimsusega elektrijaam
kasutab tehnoloogiat, mida loojad nimetavad “Solar Heat Pump Electrical
Generation System”.
Energia genereerimise protsessi
käigus tekitatakse saja meetri sügavuses kapslis konstantse
rõhuga vee ja ammoniaagi lahus, mi
da tavapäraste päikesepaneelidega kuumutatakse 400 kraadini. See
paneb tööle turbiini, mis toodabki elektrit.
Rohatensky
sõnul sulandas ta ühte mitu elektritootmise tehnoloogiat ning tal
on veel mitmeid mõtteid, kuidas muuta süsteemi efektiivsemaks.
Nimetatud võimsusega elektrijaama hinnaks kalkuleerib selle looja 10
miljonit dollarit (115 miljonit krooni).