Energeetiku päev
Gunnar Okki (42) kabinetis on väike nurgake, mis on võõrastele pilkudele suletud. Seal on seif ja raamaturiiul. Okk on ostnud antiikvariaatidest vanu elektritootmise-alaseid käsiraamatud. Seal ripuvad jope ja pintsak. Lihtsam velvetjope ja tumesinine õrna triibuga pintsak. Selle viimase tõmbab Gunnar kolmapäeva hommikul kell 9.23 selga ja kihutab Saab 95ga Hansapanga nõukogusse. See on ingliskeelne koosolek, mis toimub kord kuus. Teisipäev möödus tal Estonia kaevanduses ja Narva karjääris koos Eesti Põlevkivi juhi Mati Jostoviga.
Gunnar Okk üllatas sel nädalal Eesti üldsust sooviga osaleda Leedu Ignalina elektrijaama renoveerimisel. Suur mõte, hoogne selline. Aga loogiline. Kuhu siis veel. Ignalina sulgemist nõuab Euroopa Liit, aga raha selleks ei ole. Kuidas rahuldada Baltikumi elektrivajadust pärast Ignalina sulgemist? Ka sellele küsimusele vastus puudub.
Seega on ainus võimalus Ignalina uuesti üles ehitada.
“Energeetika on nii kapitalimahukas äri, et siin ei saa eksida,” rõhutab Okk. Ta on viimase viie aastaga märgatavalt, kuid mitte katastroofiliselt vananenud. Eesti suurima ettevõtte juhtimine on nõudnud oma.
Gunnar Okk on ainus Eesti juht, kes mõtleb viisteist aastat ette, väidab Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive.
Gunnar Okk on probleemi ees, et Eesti on liiga väike ühe korraliku konkurentsivõimelise energeetikafirma jaoks. Maksud suurenevad, turud avanevad. Läheb keeruliseks konkurentsis püsida ja mitte kiduma jääda.
Viimast Okk siiski väga ei karda. “Praktika näitab, et elektrihinnad on alati kasvanud pärast turgude avanemist,” rõhutab Okk. “Kerge kukkumine ja siis juba hinnatõus.” Ta on Euroopas toimuvaga väga hästi kursis. Ta istub Brüsselis Eurelectricu direktorite nõukogus ja on europrotsesside kujundamise juures. Otse köögis pliidi ees.
Seetõttu teab ta, et “tuumajaam ei ole uitmõte ega ka homse päeva äriprojekt”. Osalemine Ignalina uue tuumajaama ehitamisel annaks lahenduse. Vähemalt näilise lahenduse. See annaks võimaluse kontrollida eksporditava elektri hinda ja osaleda partnerina.
“Eestil on soovitatav osaleda uue suure tuumajaama tegemisel. Leedus on olemas tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. See tootmine nõuab kogemustega inimesi ja tehnilist struktuuri. Kas või võimalust pumbata vesi hüdroelektrijaama tammi taha tagasi,” ütleb majandusministeeriumi nõunik, Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur.
“Me oleme arvutanud,” ütleb Okk. Eestisse tuleb tuumaelektrijaama rajamine ligi kümme korda kallim kui põlevkivielektrijaamade kasutamine.
***
Viimati jõudis Okk pressi isikliku eluga, kui rikkad ja ilusad, sealhulgas Okk, otsustasid Nõmme mändide alla endale majad ehitada.
Õhk oli kadedusest ja klassivihast paks.
Vana-Mustamäe 59 on üks parimaid elukohti Tallinnas. Mitte absoluutne superklass, aga peaaegu võrdne Viimsi rannajoonega. Kuid kliima on mändide all sõbralikum kui otse rannikul.
"Lolluse ja ahnuse monument," karjub üks vihane vastaline pressis. Ajal kui kerkivad terved Tiskred, Leppneemed, Teelahkmed, Pankrannikud, Veskimöldred, kutsub viie uue maja ehitamise plaan Nõmmele esile kummalise rünnaku ehtsas stalinistliku toorutsemise stiilis.
“Ma ei ole rikas ega ahne,” kommenteerib Okk ja palub seda teemat igati vältida. Okk on tegevjuht, mitte kapitalistlik hai. Sellevõrra on tema rahakott ka kõhnem.
Meeste rikkust demonstreerib hea ülikond, kell ja rasvane klotsersõrmus. Parimal juhul plaatinast ning briljantidega. Klotserit Okkil ei ole. Kell on tavaline hõbevalge Seiko, ilma üleliigsete vidinateta, riietus väljapeetud, kuid tagasihoidlik.
Eesti Energia pealiku kohale maandus ta viis aastat tagasi Stockholmist, Statoili Rootsi peakontorist. Ajaloolise tõe huvides olgu lisatud, et Statoili ja Eesti Energia vahele jäi kuus kuud Tallinna Pangas.
Okk tuli 90ndte lõpus väga vanamoodsasse asutusse mida parajasti lammutati. “Sellel firmal puudus bilanss. Pearaamatupidaja arvuti oli tolmu täis ja keegi polnud seda käivitanud,” meenutab Kaubandus-Tööstuskoja esimees Toomas Luman aega, kui muutused jõudsid ka Eesti energeetikasse.
Okk tegi lõpu konkurentsile stiilis "käsi võistleb jalaga ja nina kõrvaga". Ning kolis südalinnast Estonia puiesteelt ära äärelinna Laki tänavale. Seal on moderne kuid tagasihoidlik sinine peahoone. Ei midagi liigset.
Okk on hakanud viimasel ajal palju rääkima rääkima tervest mõistusest ja ratsionaalsusest. Tema uus hobi on inseneeria, eriti inseneeria ajalugu. Selle sõna mõtles välja Tallinna Tehnikaülikooli endine rektor, nüüdne manalamees Boriss Tamm.
“Okk näeb pikemalt ette. See et me mõtleme täna aastale 2016, ei ole Eestile tüüpiline. Ta näeb eesmärki ja on nõus selle nimel vahefinišis kaotama,” kirjeldab Sandor Liive.
Narvas käib Eesti suurim ehitus. Aastal 2003 hindu ei tõsteta.
Teisipäev. Kell 13.31 ei ole Hansapanga nõukogu veel lõppenud. Okkil on veel ees kohtumine suurkliendiga ja kaks koosolekut. Kui ettekanne reedeseks Eesti Elektroenergeetika Seltsi aastakoosolekuks valmis kirjutatud, kavatseb ta 17.45 koju sõita. Ta sööb õhtust, vaatab üle meilid, uudised televiisorist, kirjutab paar rida elektroonilisse märkmikusse ning enne magamaminekut võtab kätte Jaan Krossi romaani "Tahtamaa" ja avab selle 174. leheküljelt.
Äri lätlaste, jänkide, soomlastega
Suvel 2000 teatas Gunnar Okk, et Eesti Energia ühineb Läti elektrifirmaga Latvenergo. Enne avalikustamist arutasid teemat suure saladuskatte all Eesti ja Läti peaministrid. Ühinemise nurjas Läti parlamendi otsus jätta Latvenergo riigi omandusse.
Suvel 2000 keeldus Okk alla kirjutamast NRG-lepingule, sest tehingu nõuded võinuksid riigifirma pankrotti viia. Narva elektrijaamade müük kukkus pooleteise aasta pärast läbi.
Sügisel 2001 teatas Eesti Energia, et ABB ehitab poolteist miljardit krooni maksva merealuse elektrikaabli Eesti ja Soome vahele. Kaabel pidi valmima 2003. aasta lõpuks. Uudised on tulekul.
