Kõik töötajad, tarbime rohkem!

Tarmo Vahter: Härra Parts. Te ütlesite hiljuti, et inimesed peaksid julgemalt tarbima.

Juhan Parts: Ütlesin. Teatud kontekstis!

TV: Kas inimesed on hakanud Eestis julgemalt tarbima?

JP: Raske öelda. Ma vaatasin, et siin nädalavahetusel oli vist K-Rautas soodusmüük - ma ei taha küll ühelegi firmale reklaami teha -, ja siis täna hommikul oli mingis lehes selle kohta, et müük suurenes 40 protsenti, võrreldes tavapärase nädalavahetusega.

TV: Põhjus oli selles, et K-Rautas müüdi kogu kaupa miinus 20 protsenti. Kas teie käisite ka seal? Mina käisin!

JP: (Elavnedes) Mis seal head oli?

TV: Nad müüsid kõike  20 protsenti odavamalt!

JP: (Tõrksalt) Aga me ei tea ju, 20 protsenti millest! Üldiselt on meie põhimure see, et meil on raske siseturgu hoogustada, ütleme ausalt, nagu siin suured riigid teevad. Mõte võiks olla pigem selles, et miks mitte, me võiks endale rohkem lubada, eriti töötavad inimesed.

Ministril ei jätku kulutamiseks aega

TV:  Härra Parts, aga kas te ise olete suurendanud oma tarbimist viimasel ajal?

JP:  No ma näiteks teen praegu remonti korteris, seda me olime edasi lükanud mitmel põhjusel.

Krister Kivi: Mida te siis remondite?

JP: (Pahuralt) Teate, ausalt öeldes mulle kõige vähem istuvad sellised NKVD-likud küsimused. Ma ütlen ausalt: mis tähtsust sellel on, mida ma täpselt remondin? Lihtsalt värskendan seda, mida ma ei teinud buumi ajal. Ütleme, selline lagede värvimine.

TV: Härra Parts, kui suured teie enda säästud on?

JP: Üldse kõik kokku?

TV: Jah. Kui palju ministri palk võimaldab säästa?

JP: No ikka võimaldab, raha jääb üle. Jooksvad tulud on suuremad kui kulud. Aga see on ministritöö omapära, et pole aega kulutada.

KK: Kas see kvalifitseeruks ka NKVD-liku küsimusena - kui suur on teie kuu büdžett?

JP: Ma jään täpse vastuse võlgu, ma ei taha anda ajakirjandusele ebatäpset infot.

TV: Aga härra Parts, teie abikaasa teenib mitu ministripalka.

JP: No ta on ettevõtja. Konkreetselt ma ei taha väga tema ettevõtlusse sekkuda.

TV: Te ei tunne end sellest mehena ahistatuna?

JP: Absoluutselt mitte! Meie abielu tugineb kahe inimese hoopis teistsugustele tunnetele kui see, millele teie nüüd vihjate.

Lastetusmaks üllatas noort Partsi

TV: Härra Parts, kui palju peaks ideaalis perel lapsi olema?

JP: Ideaalis? Mina ise olen nelja lapsega perest pärit. Ma arvan, et me kõik saame aru, et numbriliselt igasugune selline poliitika avaliku võimu poolt on tülgastav.

KK: Ja kolm on see number, mis teil endal järgmise aasta sees täitub?

JP: Minul saaks see olema jah kolmas laps. Ja kui jumal annab, siis võiks neid rohkem olla.

KK: Mida te ütleks nendele naistele, kes ei taha või ei saa lapsi?

JP: Teise puhul on ju loodetavasti piisavalt võimalusi aidata, aga esimese puhul - võiks ju järele mõelda. Kindlasti ei saa see olla mingi avalik hukkamõist. See võiks olla, et nii on kombeks, nii on mõistlik. Aga kes ei taha, ei taha,

KK: Kas teil lastetusmaksu küsimuses on seisukoht olemas?

JP: Ei toeta mina mingit lastetusmaksu, pean tunnistama. Mis see siis on, lastetusmaks? Maksame rohkem tulumaksu? Ma mäletan, et nõukogude ajal tegin Mõigu saeveskis kaubaaluseid ja siis sain palgalehe. Ja kujutage ette, siis oli seal mingi lastetusmaks peal. Ma ei saanud aru, mis asi see on.

TV: Kui vana te siis olite?

JP: No see oli 1980. aastal. (Juhan Parts oli siis 14aastane.)

Mis kuramuse Liibüa? Jätke jama!

KK: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 loeb üles eri riike, kust välisinvesteeringud tulla võiks, sealhulgas Saudi Araabia ja Liibüa.

JP: No enne kui me räägime välisinvesteeringute tulemisest, oleks vaja hetkeks nuputada, et millised välisinvesteeringud oleks oodatud. Meie jätkuv vajadus Eesti majandusel on ikkagi tehnoloogiat toov ja reaalmajandusse toov, ükskõik mis sektoris.

TV: Ja Liibüast me võiksime saada missugust tehnoloogiat?

JP: (Pahuralt) Mis kuramuse Liibüa? Jätke jama! Tõmmake see maha sealt!

TV: See ei ole jama! See on teie ministeeriumis koostatud "Made in Estonia" tegevuskava.

JP: (Korraks peaaegu endast välja minnes) See ei ole võimalik! Mingi seletuskiri või!? Te tahate praegu...

TV: Ei taha. See on reaalne dokument.

JP: (Ärritunult) No kindlasti ei saa olla prioriteetide listis esikohal, see on mingisugune võimalik eksitus, te vaatasite mingisugust vale eksemplari. On selge, et prioriteedid on ikkagi Läänemere-äärsed riigid.

Vene investeeringutest juttu pole

TV: See tegevuskava, mille valitsus kinnitas oktoobri lõpul, ei maini võimalike investeerijatena Venemaad. Kas see on sõnum, et teie raha pole teretulnud ja hoidke eemale?

JP: Ei ole! Vene küsimuses, kui me räägime majandusest ja investeeringutest, siis me peaks laskma higi natuke maha joosta. Palju meil neid naabreid on? Näppude peal võib üles lugeda! Et välistada üks naaber, selleks peavad olema eriti mõjuvad põhjused.

TV: Antud juhul vist on, sest Venemaad ei ole ju seal dokumendis...

JP: (Kirglikult) See ei ole võimalik, sest me nii palju panustame! Meil on Moskvas EASi esindaja, meil on Sankt-Peterburgis EASi esindaja! Ma ei tea, mis eksemplari te käes hoiate, teil on võib-olla mingi vahevariant!

JP: (Hapult) No võib-olla siis mingi kirjakurat läks sisse.

KK: Kümne palli skaalal, kui hästi raha hetkel sisse tuleb?

JP: Püüame tabada hetke, mis praegu on. Teatud šokist on toibunud võimalikud välisinvesteeringute sihtmaad, käib kompamine, kaardistamine ja teatud kiiremad otsustajad on juba kohal.

KK: Kes on kohal?

JP: Üsna märgilise tähendusega, mida on püütud küll tembeldada lihtsaks ülevõtmiseks, oli Ericssoni otsus. (Otsus oli jätkata tootmist endises Elcoteqi tehases Lasnamäel. Neil oli valida tootmiskohana Poola ja Eesti vahel. Nad valisid Eesti.)

Devalveerimise oht täna null

KK: Kui rääkida devalveerimisest, siis kas Eestis eksisteerib teoreetiliselt võimalus, kuidas seda võidaks teha üleöö?

JP: (Mööda vastates) Ma ei näe seda viisi, sest devalveerimine teadliku majanduspoliitilise sammuna on vale samm.

KK: Kuid teoreetiliselt?

JP: (Kurjalt) Nii! Nüüd! Las ma lõpetan! (Ja pärast üsna segaseks jäänud teemaarendust) Teadliku majanduspoliitilise otsusena oleks see rumal.

TV: Härra Parts, kas te ütleks, kui suur on protsentuaalselt devalveerimise võimalus?

JP: Täna? Null!

TV: Soomes poliitikud kinnitasid väga pikka aega, et marka ei devalveerita, ja siis mark devalveeriti.

TV: No seda juttu sai rääkida ehk eelmine november. Täna see ekraan on palju selgemaks läinud, kuigi ta on jätkuvalt udune.

Vaadake, see soomlaste devalveerimine - seda räägivad tänaselgi päeval paljud Soome inimesed - seal ju mingeid kompensatsioonimehhanisme ei leitud. Kui perekondadel on laenuvõlad ja see käib üle jõu, siis tuleb otsida teistsuguseid lahendusi, kui see, nii-öelda, kujuneb suureks probleemiks.

TV: Milliseid teistsuguseid lahendusi?

JP: Heh. No vat tuleb otsida!

TV: Aga on teil mõni soovitada?

JP: Jällegi siin ühe vitsaga lüüa ei saa. Inimestel ja perekondadel, kellel on laenuvõlad, võivad olla väga erinevad probleemid.

TV: (Mõttekäiku ära aimata püüdes) Inimesed peavad lahendusi ise otsima, mitte riik ei otsi?

JP: Tut-tut-tut. Jälle riik on süüdi või? Palju õnne! Olgem ausad, riik on hästi tähtis, aga täna peaaegu iga arvamusavaldus või artikkel lõppeb sellega, et riik peab tegema seda, teist ja kolmandat.

Aga mis on kaks tähtsamat probleemi: inimene ei tohi jääda ilma mõistliku eluasemeta ja ta ei tohi jääda eluks ajaks võlavangi. Esmatasandil peaks sellega tegelema omavalitsus.

Kinnisvaravõlglastele leebem kohtlemine

KK: Kas ma võin tuua näite, millest olen kuulnud: inimene oli ostnud Tallinna kesklinna miljoniga endale väikse korteri ja see miljon tundus ostmise hetkel tõenäoliselt väga adekvaatne hind, isegi odav; see polnud mingi priiskamine.

Nüüd müüdi korter panga poolt maha 300 000ga ja minu kalkulatsioonide kohaselt on sel isikul jätkuvalt maksta umbes 700 000. Te ütlete, et keegi ei tohiks jääda ilma eluasemeta või eluks ajaks võlavangi, aga mis see lahendus oleks inimesele olukorras, kus eluaset tal enam pole ja on 700 000 maksta. Andke nõu, palun.

JP: Mulle tundub see juhtumi kirjeldus isegi uskumatu.

KK: Päriselu. Sest ainult üks inimene tuli oksjonile.

JP: No võib-olla juhtub. Aga mida võiks kaaluda, oleks see, et maksejõuetuse protsess oleks lihtsam. Täna on see kümme aastat, mille järel kohus võib lõpetada võlgade sissenõudmise, aga see võiks olla lühem, näiteks kolm aastat oleks ehk selline õigusriigile kohane lahendus. Teiseks tuleks ehk suurendada makse­jõuetuse protsessis olevale inimesele nii-öelda kättejääva raha suurust, kui tal on sissetulekud.

TV: Härra Parts, see oli väga huvitav! Te ütlete: kolm aastat ja selle järel võiks kõik võlad kirjutada korstnasse?

JP: Täna on see minu teada kas 5 kuni 10 aastat ja kohtu vabatahtlikul otsusel. Aga võiks olla konkreetne kokkulepe kinnisvarabuumi ohvriks langenuile. Alla kolme pole kindlasti mõtet viia, sest siis võidakse hakata juba kuritarvitama.

TV: Härra Parts, kas te lähete valitsusse ja teete ettepaneku, et kolm aastat ja pärast seda on inimesed võlast vabad?

JP: Vajadusel teeme jah. Ja muide, me oleme seda täiesti erakonnas erinevate inimestega arutanud.

KK: Aga mida härra Ansip ütleks seda ettepanekut kuuldes?

JP: Härra Ansip on muide väga lahtise peaga arutaja. Ma usun, et eks ta siis arutaks.

TV: Te ei ole sellest temaga rääkinud?

JP: Ei ole. Küll olen ma vist rääkinud härra Langiga.

TV: Ja mida härra Lang ütles?

JP: Ta pidas ka vajalikuks sellel teemal arutleda. Et kui palju ja milliste kulutuste katteks jääks raha üle neil inimestel.

KK: Mis teie sisetunne ütleks, kas raamat "Pankrot algajatele", kui keegi selle kirjutaks, lendaks praegu Rahva Raamatu müügiedetabelis tippu?

JP: Parandage mind, kui ma eksin, nädalavahetusel oli vist 4,8 protsenti füüsiliste isikute laenudest pikaajalises viivises, üle 60 päeva. Need on need ostjad. Aga siis peab see raamat ka väga odav olema!

Juhan Parts (43)

;

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on põline riigiametnik. 1991 lõpetas koos toonase abikaasa Merle Partsiga Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude. 1992 justiitsministeeriumi asekantsler. 1998 riigikontrolör, võrdles Eesti riigikorraldust Kesk-Aafrikaga. 2003-2005 Res Publica esimehena peaminister. Täna Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja vandeadvokaat Daisy Taugi mees.