Erki Nool astus Isamaaliitu
Alles see oli, kui Res Publica kutsus teid kandideerima Riigikogu valimistel. Miks te nüüd Res Publicale korvi andsite?
Nad jätsid vist minuga suhtlemise natuke ripakile. Ma ise helistasin paar korda Urmas Reinsalule, kes oli nagu minu kontaktpersoon. Siis, kui Lauri Aus hukkus ja mul oli mõni mõte, mida teha. Aga nad ei haakunud eriti.
Eks neil ole ka kiired ajad…
Miks ikkagi valisite Isamaaliidu?
Ma tahtsin otsustajate hulka sattuda ja mõtlesin, et peaks ikka valima koalitsioonierakondade vahel, kes on Europarlamendis võimul. Mul pole vajadust öelda, et ma olen kõva mees, et ma lähen Europarlamenti. Nii vähe on võimalusi teha Eesti elu paremaks. Ma küll tahan proovida.
Kes teid Isamaa poolelt värbas?
Ma rääkisin mitu korda Mart Laari ja Tunne Kelamiga.
Miks te poliitikuks hakkate?
No mida siis peaks tegema? Ma saan 34. Neljas olümpiatsükkel läheb. Üle kümne aasta tippsporti! Kui ma praegu vaatan oma tervist, siis kipub aina rohkem selliseid pisilogisemisi tulema.
Nii ma olengi otsustanud, et minu tippsportlase karjäär lõpeb Ateena olümpiamängudega ära. Konkreetselt. Ja see parlamendiettepanek oli üks asi, mis aitas mul seda otsust teha. Küsisin ka sõprade käest, et mis arvavad, ja nemad ütlesid, et mine. Nad on ikka arvanud, et ma lõpuks poliitikasse lähen.
Kuidas te Isamaaliitu erakonnana iseloomustaksite?
Nad on ikka rahvuslik erakond sõna kõige paremas mõttes. See on oluline asi minu jaoks.
Olümpiale minek on ikka kindel?
Aga muidugi - olümpiamängud on selle aasta põhieesmärk. See tähendab, et ega ma ikka ei osale mingites meeletutes kampaaniates. Mind kas inimesed valivad või ei vali. Ma arvan küll, et minu nimi ei nõua bussiga ringisõitmist, et tere, mina olen Erki Nool.
Kui palju te teate Europarlamendi tööst?
Loomulikult ma valetaksin, kui ütleksin, et tean väga hästi. Mina arvan, et me läheme sinna esimest korda ja Eestist on ainult kuus inimest. Viga oleks saata tundmatud persoonid, kes upuvad massi sisse ära.
Soomest on Ari Vatanen ja Marjo Matikainen ja neid tuntakse. Nii peabki.
Nagu Mart Laar ütleb - sada inimest halli lipsuga, keda keegi ei tunne ja kunagi tundma ei saa. Raske on selliselt läbi lüüa. Väikesed rigid peavad ju võitlema, et välja paista ja meid arvestataks. Meil on kõvasti raskem kui suurte riikide saadikutel.
Vaatan kas või suurte riikide sportlasi: mõttemaailm on väikeriikide sportlastega võrreldes väga erinev. Suurriikide omad on ikkagi ülbevõitu – meie ja võimas ja gigantne ja mis need teised.
Teine tähtis asi kandideerimise puhul on see, et saaks ikkagi otsustajate hulka ja reaalselt satuvad sinna ainult Res Publica ja Isamaaliit.
Kas teie perele tähendaks Europarlament ka kolimist?
Ma arvan jah. Ma tahan ikka oma perega olla. Pere on minu pärast ohverdanud küll, nüüd on aeg ikkagi nendega olla ja vaadata, et neil oleks ka hea. Ma tahan oma lapsi näha – kuidas nad kasvavad, kuidas väiksem õpib juttu rääkima.
Kas teised tippsportlased hakkavad pärast karjääri lõppu äri tegema?
Reeglina küll.
Kas endal ärilisi plaane pole?
Eks ma ikka natukene. Tegevusi ju on – kooliasjad ja Reval Cup. Pangamaju sellega üles ei ehita, aga miinust ka ei tooda.
Millised variandid tuleviku jaoks veel olid? Kas näiteks kergejõustikuliit ei köitnud rahvusvahelise spordiametnikukarjääriga?
Teate, möödunud aastal oli kergejõustiku liidu volikogu. Tulin poole pealt saalist välja ja selline tunne oli, nagu oleks kümme korda järjest peaga vastu seina jooksnud! Nii kade värk! Keegi ei taha asja paremaks teha.
Kergejõustikuliitu juhib üks noor mees, kes veel tänavu suvel ei teadnud, kui suur on näiteks kergejõustiku staadioni ring. Aga ta on Tartu linnapea Andrus Ansipi väimees.
Kui me vaatame spordisüsteemi, siis enamik on seal Reformierakonnast, aga reaalselt jagab spordiasju ainult üks inimene, kes on olnud tegevsportlane.
Üheksa kuu pärast on olümpiamängud. Seis on täna selline, et näiteks mina, Andrus Värnik, Aleksander Tammert – me ei tea ükski, palju me saame järgnevate kuude jooksul riiklikku toetust. Kas siis olümpiakomitee või kergejõustikuliidu käest. Õrna aimu ka pole.
Kohe-kohe, oli vastus kolm kuud tagasi, kui küsisin kergejõustikuliidu peasekretäri Pallase käest. Kohe-kohe, ütles ta ka üleeile Tammerti Sassile. Vot nii.
Millest te siis elate?
Vanadest säästudest.
Mart Laar: Läbi löövad need, kelle nimel kaalu on
"Erki astumine Isamaaliitu on vähemalt minu jaoks loogiline samm. Erki on oma hoiakutelt rahvuslane ja samal ajal maailmale avatud inimene - selline kombinatsioon sobib Isamaaliiduga hasti kokku. Kuna Erki on varem Isamaliidu üritustel osalenud ning oleme ka niisama suhelnud, polnud ettepanek Isamaaliitu astuda talle üllatus. Mina usun, et Erki võtab poliitikat sama tõsiselt kui sporti ning saavutab ka siin edu, nii nagu seda on teinud teised sportlastest Europarlamendi liikmed. Erki on spordi kaudu Eesti nime edukalt maailma viinud, ka poliitikas suudavad tänapäeva maailmas labi lüüa need, kelle nimel kaalu on. Olen veendunud, et Erki suudab ka poliitikas Eesti lippu kõrgel hoida."
13. juunil näeme
Euroopa Parlamendi järjekordsed valimised toimuvad tänavu 10.-13. juunil. Valida tuleb 732 saadikut kokku 25 liikmesriigis. Esmakordselt osaleval Eestil on Brüsseli-Strasbourgi üleeuroopalises rahvaesinduses täpselt kuus kohta. Meil on valimispäev pühapäev 13. juuni.
Europarlamendi valimisseaduse teeb iga riik ise, Eestis kehtib see juba tänavu jaanuarikuust. Hääletada saavad vähemalt 18-, ning kandideerida vähemalt 21aastased Eesti kodanikud. Aga ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, kelle püsiv elukoht on Eestis. Aga kes hääletab meil, ei saa oma koduriigis või mujal häält anda.
Nagu ka Riigikogu valimistel, panevad oma nimekirjad välja erakonnad, ning samuti võivad end esitada üksikkandidaadid. Kaadrikaitseväelased kandideerida ei tohi. Üle Eesti on ainult üks valimisringkond - s.o kõik valijad teevad oma valiku samade kandidaatide hulgast. Vastupidi Riigikogu valimistega, kus paljud inimesed ei saa oma lemmikule häält anda, sest ta kandideerib teises piirkonnas.
Praegu kehtiv Europarlamendi valimisseadus räägib, et valija hääl otsustab vaid selle, mis erakond võidab. Kes Brüsselisse saab, selle määrab kandidaatide järjekord nimekirjas. Näiteks kui Erki Nool on Isamaaliidu nimekirjas esimene ja partei kogub ühe parlamendikoha jagu hääli, läheb Eestit esindama Nool. Aga kui esimesel kohal oleks parteiliider Tunne Kelam, saab isamaaliitlastest Europarlamenti tema, mis siis, et Erki Nool kogus näiteks 20 korda rohkem hääli.
Samas on Riigikogu menetluses just Isamaaliidu algatatud eelnõu, mis saadaks Erki Noole häältega Europarlamenti Noole, mitte kellegi teise. See on nn avatud nimekirjade põhimõte, mis oli arutusel ka enne Riigikogu valimisi, kuid mida rakendati tänavu kevadel vaid osaliselt.
"Poliitikutel, kes esindavad Eesti huve Euroopa Parlamendis, peab olema valijate selge toetus ja võimalikult maksimaalne usaldus," kinnitas Riigikogu kõnepuldist Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel.
Valitsus seda eelnõu ei toetanud, millega teenis ära opositsiooni pahameele. Samas valitsuspartei Res Publica parlamendifraktsioon asus eelnõu toetama, hoolimata sellest, et näiteks Ken-Marti Vaheri juhitava justiitsministeeriumi esindaja kinnitas põhiseaduskomisjonis, et suletud nimekirjas saab paremini esindada erakonna poliitilist platvormi.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimehe Siiri Oviiri sõnul on avatud nimekirjade põhimõte Europarlamendi valimistel kasutusel Põhjamaades. Suletud nimekirjad on Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Suurbritannias.
Argo Ideon
